Kelly Sildaru ütleb, et ta ei ole inimene, kes kirjutab aasta lõpus üles uusaastalubadusi või teeb pikemaid plaanitabeleid. Pigem elab ta hetkes ja teeb otsuseid enesetunde järgi.
“Ma ei ole väga selline inimene, kes teeb endale plaane. Pigem elan hetkes ja teen kõike jooksvalt,” sõnab Sildaru.
Intervjuus räägib ta ka sellest, kuidas tulla toime pingete, ootuste ja vigastustega – eriti olukorras, kus suured eesmärgid ja tähtajad on lähedal. Sildaru tunnistab ausalt, et vaimselt tasakaalus püsimine ei ole alati lihtne.
“Alati ei õnnestugi. Praegu nende vigastustega toimetulemine ja vigastuste tagastulemine ei ole kindlasti lihtne olnud. Mul on neid raskeid päevi,” ütleb ta.
Sildaru sõnul aitab teda eelkõige teadlik suhtumine: ka raskel hetkel proovib ta näha “valgust tunneli lõpus” ja keskenduda sellele, mida on võimalik mõjutada. “See on hästi palju enda suhtumises ja mõtetes kinni. Ma keskendun pigem sellele, mida ma saan muuta,” räägib ta.
Oluline osa on tema jaoks ka see, et vaim saaks vahepeal puhata ning mõtted oleksid mujal kui pingel. “Üritan teha kõrval mingeid asju, et saaksin vahepeal mõelda mujale,” lisab ta.
Küsimusele, kas paremini aitab enda sees asjad selgeks rääkida või kellegagi jagamine, vastab Sildaru, et tegelikult on vaja mõlemat. Ühelt poolt toetavad lähedased inimesed, teiselt poolt on tähtis sisemine aus vestlus iseendaga.
“Hästi oluline on ka see kõne ise endaga – arusaamine, mida ma päriselt tahan ja kuidas ma asju näen,” sõnab ta.
Sildaru rõhutab ka sotsiaalse elu tähtsust sportlase rutiini kõrval. Treeningud, võistlused ja laagrid võivad olla üksluised ning vahepealne “elu” aitab tal paremini tasakaalu hoida.
“Ma arvan, et sotsiaalne elu on äärmiselt oluline. See, et saab mingeid muid asju teha, on ainult positiivne. Vaim peab vahepeal puhkama,” ütleb ta.
Vaata intervjuud täismahus
