Aastatel 2000-2010 asus maratonijooks mõõnaseisus, elades veel Pavel Loskutovi ja Jane Salumäe saavutuste najal. Kõik 90-ndatel aastatel Eesti paremikku kuuluvad ja korralikku taset näidanud tipptasemel maratoonarid lõpetasid Samas ei treeninud noorematest keegi maratonijooksjale vajalike eesmärkide ja koormustega. Meil olid lühemate distantside jooksjad ja rahvajooksudel osalejad, kes vahel proovisid ka maratoni. Nii muutus meeste puhul aeg alla 2:30 ja naistel alla 3 tunni haruldaseks saavutuseks, milleni mitmel aastal ei küündinudki keegi. Samal perioodil taandarenes kogu Euroopa kõvade jooksumaade nagu Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Suurbritannia maratonitase, samal ajal kui maailma tipp (keenlased ja etiooplased) tegid korraliku hüppe nii tulemustes kui massilisuses.
Eesti vajas muutusteks uut jooksjate põlvkonda. 2010. aastal paistis, et midagi on tekkimas. Selle eelduse ja lootusega lõime ka Maratonitiimi. Kahe aastaga ongi toimunud tasemes ja tulemustes oluline muutus ning praeguseks oleme sealmaal, et 4-5 jooksjat lähenevad Euroopa tasemele ning saamas kõlblikuks jooksma tiitlivõistlustel. Tegemist on tippspordi esimene astmega ja loodetavalt jõuab siit keegi edasi päris tippu. Sellise arengu puhul ei ole tegemist juhuse ega imega, vaid seaduspärasuse ning eelduste realiseerimisega. Meie praegune tase (mehed 2:20, naised 2:40) ei nõua imeasju ega suurt teadust, vaid elementaarsete asjade ärategemist ning suurte vigade vältimist. Mida tase edasi, seda tähtsamaks muutuvad pisiasjad.
Peamised põhjused viimase kahe aasta arengus:
1) Sobiva materjali olemasolu
Õed Luiged ja Viljar Vallimäe on alles väga vähe tegelenud tõsise maratonitreeninguga, kuid omavad moraalseid ja füüsilisi eeldusi jõuda kõrgele ning ei karda tööd teha. Evelin Talts ja Ilja Nikolajev on lõpuks leidnud endale sobiva treeningrütmi ja distantsi, realiseerides aastatega kogutut. Lisaks neile on veel mõned jooksjad, kes kõva töö korral võivad järgmisel aastal eelnimetatutele läheneda.
2) Motivatsioon
Ühelt poolt sportlik: Euroopa üldine taseme langus näitab, et on võimalus ilma imet tegemata kõrgele jõuda ja näiteks EMil korralik tulemus teha. Teisalt materiaalne: Eesti Kergejõustikuliidu toetussüsteem on üles ehitatud tulemuslikkusele ning tiitlivõistluste normidele. Maratonis on aktsepteeritava tulemustasemeni jõudmine mõnevõrra kergem kui teistel jooksualadel.
3) Võistlemisvõimalused
Suured linnamaratonid kõikides suuremates linnades, lisaks korralik kodune maraton SEB Tallinna Maratoni näol.
4) Meedia
Jooksmine ja jooksjad on saanud meedias viimasel ajal rohkem tähelepanu, meie liidrite paranevad tulemused innustavad järgnevaid. Oma osa on siin kindlasti Jooksuportaalil.
Meie kõikide paremate tulemused peaksid paranema ka järgneval kahel aastal, samuti peaks alt peale tulema uusi tegijaid. Alles siis saame hakata rõõmustama ning rääkima heast tasemest. Praegu on selleks eelduse olemas ja proovime oma jooksjaid igati toetada ning motiveerida.
TOOMAS TARM,
EKJL kestvusalade alarühma ja Maratonitiimi juht
Foto: Mallor Malmre
