Foto: Pexels
Sool on meie keha toimimiseks oluliste mineraalide allikas, kuid nagu enamiku asjadega elus – liiga palju head võib muutuda halvaks. Kuigi soola tähtsus vedelikutasakaalu ja närvifunktsioonide säilitamisel on vaieldamatu, põhjustab liigne soolatarbimine tõsiseid terviseprobleeme, eriti kui sellest saab igapäevane harjumus. Üha enam levib müüt, et joogiveele soola lisamine aitab parandada mineraalainete tasakaalu organismis. Tegelikult on see pigem kahjulik kui kasulik. Toon välja põhjused, miks joogiveele soola lisamine ei ole vajalik, ja millised ohud sellega kaasneda võivad.
Autor: Irina Tamme, Fitlap.ee toitumisnõustaja
Südame-veresoonkonna haigused ja liigne soolatarbimine
Statistika näitab, et Eestis on südame-veresoonkonna haigused peamine surmapõhjus. 2023. aastal moodustasid need tervelt 47% kõigist surmadest. Kõrgvererõhutõbi, mis moodustas 43% kõigist südame-veresoonkonna haigustest põhjustatud surmadest, on otseselt seotud soola liigtarbimisega. Soolas sisalduv naatrium seob kehas vedelikku, mis põhjustab vere mahu suurenemist ja tõstab seeläbi vererõhku. Kõrge vererõhk koormab südant ja veresooni ning suurendab südameinfarkti ja insuldi riski.
Soovitused ja tegelikkus
Täiskasvanute päevane soovituslik soola tarbimise kogus on naistel 5 ja meestel 6 grammi. Eestis on uuritud soola tarbimist ja 2022. aastal avaldatud andmed näitavad, et tegelikult tarbitakse soola soovituslikust tunduvalt rohkem:
- naised tarbivad keskmiselt üle 8 grammi, mis on 160% soovituslikust kogusest;
- mehed tarbivad keskmiselt üle 12 grammi, mis on koguni 203% soovitatavast kogusest.
Sellised kogused näitavad, et meie toidulaud on juba soolast küllastunud. Soola lisamine joogivette on mitte ainult tarbetu, vaid ka tervisele ohtlik, sest see suurendab niigi probleemiks olevat soola liigtarbimist.
Müüt mineraalainete saamisest soolasest joogiveest
Levitatakse infot, et joogiveele lisatud meresool, näiteks Himaalaja või Keldi sool, sisaldab tervisele kasulikke mineraalaineid. Jah, tõepoolest, neis leidub mineraale, kuid nende kogused on nii väikesed, et tervislikku mõju praktiliselt ei teki. Selleks, et saada märkimisväärne kogus mineraalaineid, peaks inimene sööma ohtlikult palju soola, mis tooks pigem kaasa tervisekahjustusi. Vajalike mineraalainete saamiseks tuleb süüa mitmekesist toitu ning lisada menüüsse rohkem puu- ja köögivilju, marju, pähkleid, seemneid ja õlivilju.
Soola liigid ja naatriumisisaldus
Meie poelettidel olevad soolad võivad erineda oma välimuse, mineraalide koostise, hinna ja veidi ka naatriumisisalduse poolest. Kuigi naatriumisisalduse erinevused ei ole drastilised, tasub võimaluse korral eelistada siiski väiksema naatriumi osakaaluga soola. Kuna sool on midagi sellist, mida tarbitakse iga päev, siis tasub meeles pidada, et ka pisike muutus võib mõju avaldada.
Naatriumi osakaal erinevates soolades:
- tavaline lauasool – 40%;
- meresool – 36–40%;
- Himaalaja sool (olemuselt meresool) – 36–40%;
- Keldi sool (olemuselt meresool) – umbes 35%.
Tasub meeles pidada, et kuigi mõned soolad sisaldavad mikroelemente, ei suuda need siiski kunagi asendada tervislikku ja tasakaalustatud toitumist.
Erandolukorrad, kus soolane vesi võib olla vajalik
Kuigi igapäevane soolase vee joomine ei ole tervislik, on siiski mõningaid erandlikke olukordi, kus soolase vee joomine võib olla omal kohal. Suurenenud higistamine võib põhjustada oluliste elektrolüütide ehk elektrilaengut kandvate mineraalainete kaotust ja vajaduse neid taastada. Sellised olukorrad on näiteks:
- intensiivsed treeningud, maratonid – pikkade ja intensiivsete füüsiliste pingutuste ajal võib organism higistades kaotada palju elektrolüüte;
- saunaskäik ja kuum ilm – kuumuse mõjul higistatakse palju, mille puhul on vaja taastada kaotatud vedeliku ja elektrolüütide tasakaal;
- haigestumine, mille sümptomiteks on oksendamine või kõhulahtisus – sellistes olukordades on samuti suurem elektrolüütide kadu ja vee joomine, kuhu on lisatud meresoola või spetsiaalset segu, on vajalik, et taastada vedeliku ja mineraalide tasakaal.
Sellistes olukordades on alternatiiviks kasutada spetsiaalseid rehüdratsioonilahuseid või spordijooke, kus on rohkem vajalikke mineraale ja naatriumiga liialdamine on vähem tõenäoline.
Kuidas vähendada soolatarbimist?
Arvestades Eesti statistikat, peaks selle asemel, et joogivette soola lisada, mõtlema hoopis sellele, kuidas soola liigtarbimist vähendada. Soolakoguse vähendamine toidus ei tähenda, et peab ohvriks tooma maitsed. Eks maitsemeel võib esialgu vajada küll veidi ümber harjumist, kuid on palju võimalusi, kuidas toit ilma liigse soolata maitsekaks saada.
Mõned praktilised nõuanded, kuidas soola tarbimist vähendada
- Asenda sool maitsetaimede ja vürtsidega – näiteks ürdid, küüslauk ja ingver lisavad roogadele maitset ilma naatriumita. Ka sidrunimahla lisamine annab mõnusa nüansi.
- Vali värske ja töötlemata toit – väldi valmistoite ja poolfabrikaate, mis sisaldavad sageli varjatud soola. Pea meeles, et suitsutatud liha, kala ja näiteks ka oliivid on väga suure soolasisaldusega.
- Kontrolli toidupakendeid – vali väiksema naatriumisisaldusega tooted.
- Eemalda soolatoos laualt – kui sool on nähtaval, kiputakse seda harjumusest rohkem lisama.
Turundustrikkide ja moetrendide vältimine
Kuigi erinevad soolad võivad tunduda tervislikumad, sest neid reklaamitakse kui mineraalide allikaid, on oluline mõista, et sool on lõpuks ikkagi sool ja selle puhul on alati tähtis jälgida tarbitavat kogust.
Oluline meeles pidada: tervise parandamiseks on tähtis vähendada soola tarbimist, mitte lisada seda igapäevasele joogiveele. Väikeste muudatustega saab oluliselt vähendada kõrgvererõhutõve riski (või haigust leevendada) ja parandada elukvaliteeti.
Kokkuvõtteks
Soola lisamine joogivette ei ole vajalik ega tervislik. Kuigi meresool sisaldab mineraalaineid, saab nende vajaduse palju paremini kaetud mitmekülgse toitumisega. Värsked puu- ja köögiviljad, täisteratooted ning pähklid annavad organismile vajalikud mineraalid ilma liigse naatriumita.
Püsivalt suur naatriumitarbimine võib viia tõsiste terviseprobleemideni, nagu kõrgvererõhutõbi, neerukahjustused ja südamehaigused. Seetõttu on tähtis olla teadlik turundustrikkidest ning teha targad valikud, et toetada enda ja oma lähedaste tervist parimal võimalikul moel.
