Kristjan Ilves. Foto: Scanpix.
25. taliolümpiamängud toimuvad 6.–22. veebruaril 2026 Itaalias. Järgmiste olümpiamängude logolt vaatavad vastu kaks linnanime: Milano ja Cortina d’Ampezzo.
Peale eelmainitud kahe linna toimuvad mängud veel Bormios, Livignos, Predazzos, Teseros, olümpia mängude lõpu tseremoonia ja paraolümpia avatseremoonia peetakse Veronas. Eesti Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll kinnitab, et seetõttu on ka olümpiakülad üksteisest väga kaugel. Kuidas on möödunud suvi eesti suusakoondisel, kuidas on alanud olümpiaks valmistumine? Suvises Jooksja ajakirjas oli juttu, et suusaliit peaks lööma Eesti absoluutse rekordi võistlejate arvu poolest olümpiamängudel?
„Kui kõik tähed joonduvad õigesti,“ muheleb Koll, „peaks meie suusakoondises olümpial olema 20 ja veidi rohkem sportlast. Kui kõik tähed ei satu õigesse asendisse, siis ehk 17–18 sportlast.“ Koll kinnitab, et suvi on läinud hästi. Kõik sportlased on terved ja treenivad, probleeme ei ole olnud. Suusaliidul on alati olemas ülevaade, kus sportlased parajasti on ja millega tegelevad.
Alad, millelt oodatakse medalit
Uue hooaja suurim eesmärk on otse loomulikult olümpiamängud. Usun, et mitmedki suusafännid ootavad olümpialt medaleid ja esikümnekohti. Koll tõdeb, et meil on sportlasi, kes on öelnud, et lähevad olümpiale lootusega võita medal. Üks neist on kindlasti meie kahevõistleja Kristjan Ilves, kes on teinud ka kokkuvõtte, miks eelmisel hooajal läks nii, nagu läks.
Ilvese jälgedes tuleb uusi noori eesti poisse. Olümpial on Eestile kahevõistluses ette nähtud kaks kohta, mistõttu on kindel, et üks meie noorsportlastest pääseb olümpiale. Selline kogemus peaks noorele võistlejale olema suurepärane, kui mõelda arengule. Kindlasti on teisigi sportlasi, kes medalit sihivad. Näiteks freestyle-suusatamises Kelly Sildaru ja Henry Sildaru. Freestyle on aga ala, milles on määramatust, hulk tegureid (ilm, konkurendid), mis sportlase esitust mõjutavad.
Koll on kindel, et eelmisel MMil mängis Henry Sildaru end sellisele tasemele, et esikuuik on kindlasti võimalik, ja kui oled juba kuue hulgas, siis on ka medal võidetav, sest vahed on väga väikesed. Kelly Sildaru on praegu suusakoondises ainus sportlane, kes on varem olümpiamedali juba võitnud. Kellyl on olnud keerulised ajad, aga kui ta olümpiale jõuab, siis on kõik võimalik.
Kuidas suusaliit sportlasi aitab?
Koll kinnitab, et suusaliit püüab anda endast parima, et luua sportlastele tugisüsteem, mis võimaldab neil oma unistuste poole püüelda. Suusaliidul on alati olnud nimekiri sportlastest, kelle taha on kirjutatud, millist tulemust oodatakse, kuid need tabelid on sündinud koostöös sportlastega ehk selle järgi, mida sportlased ise on öelnud. Praegu on suusakoondisel hea seis, sest meil on palju nooremapoolseid ja päris noori sportlasi, kelles on sisemist põlemist ja tahet, et teha oma karjääri parim tiitlivõistlus just 2026. aasta olümpial. Nooruse uljus, julgus unistada, tahe ja arenemissoov on meie sportlastel olemas, samuti on paljudel kogemus võistelda maailmatasemel, nii olümpial kui ka MMidel.
Suusahüpped. Kas ainult Artti Aigro?
Suusahüpetes on meil kaks väga tugevat sportlast – Artti Aigro ja Kaimar Vagul –, kolmas mees on noor ja igati tubli Andero Kapp. Koll täpsustab, et Eestile on suusahüpeteks olümpial ette nähtud kaks kohta, kuid võimalus teenida veel kolmaski, mille nimel on suusaliit tööd teinud terve suve. Ei maksa unustada, et olümpial on kavas uus ala – super- tiim, kus võistlevad kaks sportlast, mistõttu peaks Aigrol ja Vagulil olema vägagi head võimalused. Koll kiidab Aigro otsust hakata tegema koostööd norrakatega, sest soomlaste juures jäi areng pisut peatuma: „Sportlane tahtis saada paremaks, soovis uut keskkonda ja see on ennast igati õigustanud.“
Tormis Laine – Eesti mäesuusatäht
Tormis Laine on tõepoolest Eesti mäesuusatamise täht, kuid mitte ainuke, sest väga tublit arengut on näidanud ka Juhan Luik ja Rasmus Mesila. Laine on aastaid treeninud Austrias. Heade tulemuste nimel on näinud vaeva terve tema perekond. Sel suvel oli Tormis Eestis treenimas. Suve lõpus toimusid lumelaagrid Uus-Meremaa liustikel. Luik liitus sel hooajal Sloveenia koondisega ja Mesila on suundumas Austriasse, et oma arengus edasi liikuda. Kollil on hea meel, et Tormisel õnnestus eelmisel hooajal teha läbimurre, mida sportlane ka ise ootas. Jõudmine maailma 30 parema mäesuusataja sekka on väga kõva saavutus. Ei maksa unustada, et FISi aladest esimene ongi just mäesuusatamine (on riike, kus selleks on suusahüpped). „Tormis on sümpaatne sportlane,“ räägib Koll, „kes ajab oma asja mõtestatult. Temas on sisemist põlemist, tahet paremaks saada. Tormis on suurepärane eeskuju noortele mäesuusatajatele, kuid ka kõikide spordialade tegijatele.“
Meil on ka väga ägedaid ja väga noori sportlasi
Noortele on hea ala lumelauasõit, kus on kaks distsipliini – pargisõit ja lumelauakross. Pargisõidus on noor ja säravate silmadega Laura Anga, kes oma spordiala tohutult armastab. Temagi eesmärk on võita ja see teda ka edasi viib. Koll täpsustab, et see olümpia ei ole veel tõenäoliselt Laura karjääri tipphetk, kuid järgmine on seda kindlasti. Lumelauakrossi sõidab meil teine noor ja väga tubli sportlane Mai Brit Teder. Siinkohal täpsustab Koll, et kui pargisõit (eriti naiste hulgas) ongi nooremate sportlaste pärusmaa, siis lumelauakrossis on eelis juba kogenumatel ja füüsiliselt tugevamatel. Mai Brit on näinud palju vaeva, et endale võimu ja jõudu juurde saada, ning uus hooaeg võiks olla temale kindlasti samm edasi.
Murdmaasuusatamine. Valikus on mitu väga tubli sportlast
Alvar Johannes Alev, Martin Himma, Christopher Kalev, Marko Kilp, Ralf Kivil, Henri Roos, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Mariel Merlii Pulles ja Teesi Tuul on kindlasti sportlased, keda meie murdmaasuusatamise fännid teavad ning kellele alati kaasa elatakse. Hetkeseisuga on olümpiamängudel Eestile murdmaa- suusatamises neli kohta naistele ja kolm meestele, kuid suusaliidu tegevjuht on positiivselt meelestatud, et neid kohti võib juurde tulla – üks meestele ja üks naistele! Koll kiidab meie naissuusatajate tugevust ja arengut, kuid individuaalselt on suurima hüppe teinud Alev ja seda oli näha ka eelmisel hooajal Trondheimi MMil. Nii Alevil kui ka Himmal on olümpiaks suured eesmärgid ja unistused, kuid ei maksa unustada ka meie teisi meessuusatajaid. Murdmaasuusatajad olid sel suvel juunis ja augustis treeninglaagris Otepääl. Alev on treeninud Norras, kuid teinud trenni ka keskmäestikulaagris nagu Himmagi. Koll lisab, et tänapäeval ongi treenimisel olulisim see, et sportlane leiaks endale sobiva keskkonna, et tema areng saaks olla parim. „Kui sportlane usub sellesse, mida ta teeb, siis tulevad ka tulemused,“ on Koll kindel.
Viimane uitmõte: treener ja sportlane
On ju alati räägitud sellest, milline roll on täita treeneril. Koll sedastab, et tänapäeva spordimaailmas on treeneri roll olla mentor – keegi, kellega sportlane saaks asju arutada, kes suudaks sportlasele tagasisidet anda. Starti läheb siiski sportlane ja seal ei saa enam mitte keegi teda aidata. Sportlane peab treeningprotsessis võtma suurema vastutuse ja aru saama, miks ta midagi teeb. Jäävad siiski ka erandid. „Oluline on see, et kui sportlane millessegi usub, siis peab see olema tõendatud või põhjendatud,“ kinnitab Koll. „Treener saab sellele maailmapildi loomisele kaasa aidata.“ Sportlasel on oma karjääris alati ka raskemaid aegu, siis on tal vaja usaldusisikut, kelle poole pöörduda. See peab olema inimene, keda sportlane saab usaldada isegi siis, kui tal endal on usk iseendasse kadunud. Mõnikord on treeneri roll ka selles, et sportlast tagasi hoida, et suuta näha seda, milleks sportlane veel valmis pole, ning paljugi sõltub sportlase vanusest ja teadmistest. „Tänapäeva spordimaailm liigub selles suunas,“ lisab Koll, „et sportlase vastutus oleks suurem – treener on tema tugi ja taustajõud, mitte see, kes keelab, käsib, poob ja laseb.“ Ilus on lõpetada meie uitmõtete lugu Kolli mõttega: „Kui sportlane on maailma esikümnes, on medali võitmine võimalik, mistõttu pole ka kuldmedal välistatud. Eesmärk peab olema keskmise taseme tõstmine, et luua eeldus astuda samm edasi.“
