Kirjeldus
Ilmunud on ajakirja Jooksja teine sügisnumber, mis pajatab veel suvistest aladest, aga vaatab juba ka ette talvele. Kaanepersoon on seekord Eesti tuntud sportlane, kes pole otseselt vastupidavusala tegija, aga kes hoiab ennast vormis ka jooksmisega – maailma parim discgolfi mängija Kristin Tattar.
“Arvan, et olen jõudnud sellisesse kohta, kus vaikselt hakkavad asjad paika loksuma, hakkan nii-öelda elu toimimisest üldse aru saama,” ütleb Kristin loo sissejuhatuses. Spordi vaimset ja filosoofilist poolt on Jooksja kaaneloos palju, aga muidugi ka konkreetselt juttu sellest, kuidas sai Kristinist hea ja hiljem juba parim naismängija oma alal.
Võiks öelda, et ka ekstreemsport, mille hulka kuuluvad ka seiklusspordi pikemad distantsid, on Jooksjas tugevalt esil. Näiteks Joel Juht, kes räägib oma ekstreemspordi võistlusest, prantslane Sylvain Oulala, kes sõitis monorattal 3000 kilomeetrit Prantsusmaalt Eestisse või Aet Kiisla, kes kirjutab oma kuuepäevasest jooksuvõistlusest Ungaris. Ning juba mainitud ülevaade seiklusspordi hooajast. Euroopa pikkade matkaradade tutvustuse võib ka veel selle teema alla paigutada, sest kirjutatakse ikkagi väga kestvatest ja suurte tõusudega maastikul liikumisest.
Jooksus on seekord esile toodud Aafrika naisjooksjate viimase aja imelised tulemused, aga ka treener Harry Lembergi ülevaade “Tippspordi roll ja aeg”, mis räägib nii Pariisi olümpiale pürgimisest kui ka jooksualade viimase aja tendentsidest.
Endla Vaher näitab ette jõusaali harjutusi ning saame ka tervisespordi ja toitumise osas soovitusi. Triatloni poole pealt on Jooksjas lugu Norsemani ekstreemtriatlonist, mis ka osaliselt ekstreemspordi alla liigitub, ja Triatloniakadeemia suvistest võistlustest.
