Laupäeval, 18. oktoobril, peale 69. korda toimunud Kaheksapaatide sügisregatti, kogunes sõudepere koos sõprade ja toetajatega Tartu Lodjakotta, et tähistada Eesti sõudmise 150. aastapäeva ning ühtlasi tänada mööduva spordiaasta parimaid, vahendas Eesti Sõudeliit.
Kell kuus palus sõudepeo õhtujuht, Sõudmise ja Aerutamise klubi Tartu president, Argo Normak, rahva tähelepanu, et alustada ametliku osaga. Esimesena sai sõna Eesti Olümpiakomitee asepresident ja EOK tippspordikomisjoni esimees, olümpiavõitja Gerd Kanter.
Kanteri sõnavõtust jäi sõudjatele kindlasti kõlama lubadus, et Team Estonia toetab uue kahese meresõudepaadi soetamist, et uuele Olümpiaalale uut hoogu anda.
Tartu linna poolt tervitas sõudjaid kultuurikomisjoni esimees Marti Viilu, kes tervitas sõudjaid Tartus, sest just Tartus asutati 1875 aastal Eesti esimene sõudeklubi Dorpater Ruder Club.
Emajõe ääres sirgunud tartlasena meenutas ta oma nooruspõlves tegutsenud sõudebaase ja avaldas veendumust, Tartu vajab ka täna Emajõe kaldale sõudebasseiniga veespordikeskust, nagu oli vanasti. Töö selle nimel juba käib, sest sportimise võimaluste parandamine on linnavalitsuse üks prioriteete.
Seejärel sai sõna Eesti Sõudeliidu president, Mihkel Mardna: “Eesti sõudespordi 150 aasta juubel on märgiline tähis selle spordiala värvikal teekonnal. Eestis ei ole teisi nii pika ajalooga spordialasid, mille üle saaks uhkust tunda. Sõudmine on õpetanud meid liikuma tõmme tõmbe haaval, teineteisega arvestavalt ja distsipliini järgides oma eesmärkide poole. Tõstame selle väärika juubeli puhul klaasi Eesti sõudespordi pioneeride, oma tšempionide ja unistajate auks, pidades meeles, et iga unistus muutub väärtuseks üksnes juhul, kui me oskame ja suudame millestki loobuda. Elagu Eesti sõudesport!“.
President kutsus kõne lõppedes rahva ette Allar Raja ja Tõnu Endreksoni, kes tegid avalikuks tippspordist loobumise, tänasid kõiki sõpru, abilisi ja toetajaid. Mehi tänati tehtu eest tugeva aplausiga.
Allar Raja ja Tõnu Endrekson teatamas oma tippsportlase karjääri lõpetamisest (Foto: Marta Vaimand)
Peale kõnesid toimus Gunnar Pressi poolt kirjutatud raamatu “Kahuriga Mercurist Püha Lehmani. Eesti sõudmine 1875-2025” esitlemine. Raamatu said kingituseks kaasa ka kõik tänatavad.
Piduliku ürituse teine blokk oli 2025. aasata parimate päralt, mil Sõudeliit tänas oma toetajaid ja nende esindajaid (vt SLAIDID siin):
Eraldi äramärkimist tasub Sajandi tegu – Mart Kivistik ja Hardi Murula, Aidu sõudekanali ja -keskuse väljaehitamise eestvedajad ja võistlusvalmiks viimistlejad.
Suurtoetaja – Tanel Kliiman
Toetajad: Rainar Ammissep – Synlab, Peeter Tiitson – Audi, Aivar Tuulberg – Rand ja Tuulberg AS, Aare Altraja – Sportland AS, Jüri Käo NG Investeeringud, Allar Levandi – PAF.
Gunnar Press – raamat “Kahuriga Mercurist Püha Lehmani. Eesti sõudmine 1875-2025.
Aasta tegu – Erik Amor, rannasprindi ajavõtusüsteemi väljatöötamine ja rakendamine.
“Sinu panust on märgatud” – Artur Maier, rannasprindi kui distsipliini käivitamise eestvedaja.
Aasta vabatahtlikud – Rait Merisaar, Martin Klementsov, Tanel Kliiman, Aidu radadega seotud tööd.
Aasta aktiivseimad kohtunikud – Triin Kaal, Piret Piiroja.
Aasta veteransportlane – Tanel Kliiman
Aasta U19 naissõudja – Liisa Sindi, U19 meessõudja – Marcus Viks, U19 treener – Elar Jaakson.
Aasta U23 naissõudja – Doris Meinbek, U23 meessõudjad – Christopher Hein, Kaarel Kiiver, U23 treener – Aleksei Lipintsov
Aasta naissõudja – Rachel Kõllo
Aasta meessõudja – Mikhail Kushteyn
Aasta treener – Aleksei Lipintsov
Piduliku õhtu kolmanda, meeleolukama osa, avas laulja Karita Käesel – esitusele tuli neli laulu, mis kõlasid vaheldumisi vestlustega kohale tulnud külalistega.
Eesti Sõudmise tähtpäeva puhul õnnitlesid meid Riia sõudeklubi sõudeveteranid, tänasid hea koostöö eest ja kinkisid Eesti Sõudeliidule klaasi vormistatud sõudepaadi kujutise. Toodi välja, et Läti esimene sõudeklubi, Riga Rowing Club, asutati 1872. aastal. Teada on, et klubide omavavaheline suhtlus on käinud algusest peale, klubid käisid üksteise korraldatud võistlustel ja loodame, et see traditsioon jätkub.
Pärnu Sõudeklubi president Toomas Rapp tõi Tartu sõudjatele häid soove Pärnust, tõdes, et Tartus on kõige rohkem sõudmisega tegelevaid klubisid ja tõi kõigile kolmele klubile kingituseks raamitud fotod Tartu ja Pärnu esimestest sõudebaaside hoonetest.
Samuti saime kuulata meeleolukaid intervjuusid endiste ja praeguste treenerite Matti Killingu, Urmas Heina, Jaan Tultsi, Reigo Pihlaku ja Ruth Vaariga.
Eredalt jäi meelde Matti soovitus noortele treeneritele, et spordiala tuleb armastada ja Ruth Vaari vastus küsimusele “mis toob noored trenni?” -(naerdes) “olen neid ise vajadusel ka kodust trenni toonud”.
Õhtu üheks üllatuseks oli bänd T85, milles mängis saksofoni sõudeveteran Kristjan Kõrgesaar, bänd tehti muusikakooli aegsete sõpradega ja pärast paariaastast harjutamist on jõutud esinemisteni. Kuigi Kristjan ise ütles bändi tutvustades, et ei tohiks olla liiga kriitiline, sest esinema said nad tutvuste kaudu, tõi nende džässilik muusika õhtusse erilise pidulikkuse ja rahva kohe tantsupõrandale.
Lisaks toimus Eesti sõudjate poolt võidetud Olümpiamedalite demonstratsioon koos medalivõitjate fotosessiooniga ja pakuti Eesti sõudmine 150 logodega torti. Üllataval kombel toimus eraldi meelelahutusena ka autogrammide jaht, sest saalitäis inimesi, kes olid saanud kingituseks Gunnar Pressi sõudmise 150. aastapäevale pühendatud raamatu, asusid piltidel leiduvaid sõudjaid mööda ruume jahtima, et neilt autogrammi küsida.
Pildil vasakult: Jüri Jaanson, Gerd Kanter, Tõnu Endrekson, Allar Raja (Foto: Marta Vaimand)
