Sõudmise definitsioonina võiks öelda, et sõudmine on spordiala kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sportlased sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga (vastavalt siis üksikaerusõudmine ja paarisaerusõudmine).
Eesti keeles on pikka aega olnud kasutusel ka termin akadeemiline sõudmine, mis algupäraselt tuleneb ilmselt vene keelest (академическая гребля). Inglise keeles eristatakse üksikaerusõudmist (rowing) ja paarisaerusõudmist (sculling).
Klassikaline distants, mille peetakse peaaegu kõik tiitlivõistlused, on 2000 meetri pikkune sirge, millele peab üheagselt mahtuma vähemalt 6 paati. Veteranide ja nooremate kui 14 aastaste võistlusmaa pikkuseks on 1000 meetrit. Klassikalise distantsiga võistluspaika nimetatatakse sõudestaadioniks või sõudekanaliks.
Samas, võistlusi korraaldatakse väga erineva pikkuse ja kujuga distantsidel. Sprindivõistlused on reeglina 200-250 meetri pikkusel, maratonid 3 km ja pikemal distantsil. Lisaks on kombineeritud distantsidega mitmepäevavõistlused. Eesti näitena Emajõe karikavõistlused (2000+4000 m) või sügiseti toimuv Väikeste paatide regatt Emajõel – 2000+5600 meetrit (kumbki distants läbitakse eraldi päevadel). Traditsiooniline sügisene kaheksapaatide regatt Emajõel toimub 5600 meetril (naistele 3000 m).
Sõudmisele omast liikumisviisi tunti juba 2500 aastat e.kr kuid sõudmisest kui spordialast saab rääkima hakata siiski alates 18. sajandist. Esimene sõudevõistlus peeti 1715. aastal Thamesi jõel. Kahe ülikooli, Oxfordi ja Cambridge’i vaheline kaheksapaatide regatt on aga üldse üks vanimaid järjepidevalt toimuvaid spordivõistlusi maailmas, esimest korda peeti see 1829. aastal.
Olümpiakavas on sõudmine algusest peale, kuid esimesel olümpial (1896) jäi võistlus tugeva tormi tõttu ära. MM-võistlusi peetakse alates 1962. aastast. Eesti sõudjad on olümpiamängudelt teeninud kolm medalit: Raul Arnemann NSV Liidu roolijata neljapaadi eessõudjana pronks 1976, Jüri Jaanson ühepaadi hõbe 2004 ning Jüri Jaanson/Tõnu Endrekson paarisaerulise kahepaadi hõbe 2008. Lisaks on Eestil kirjas olümpialt kolm neljandat kohta. Eesti kõigi aegade edukaim sõudja Jüri Jaanson on korra tulnud ka maailmameistriks (1990) ja võitnud MK-sarja (1995).
