(inglise keeles Adventure Racing). Seiklussport on vastupidavusala, kus ühe võistluse jooksul võisteldakse mitmel spordialal. Võistlused toimuvad tavaliselt 2-4 liikmeliste võistkondade vahel ja võivad kesta paar tundi kuni kümme päeva. Valdav osa võistlusi peetakse loodusmaastikul, mis nõuab võistkondadelt suurt vastupidavust, head orienteerumisoskust ja võimet kiirelt muutuvate oludega kohaneda. Hea tulemuse kõige olulisemaks eelduseks on siiski sujuv meeskonnatöö.
Seiklussport Eestis
Eestis korraldatakse seiklusspordi terminoloogia järgi kõige enam sprindi ja lühirajavõistluseid, mille kestus jääb 3-12 tunni vahele. Võistlused toimuvad reeglina 3-liikmeliste võistkondade vahel ning põhialadeks on jooks, maastikurattasõit ja kanuusõit. Lisaks eelpoolmainitud aladele on kodumaised võistlused sisaldanud ka rulluisutamist, tõukerattasõitu, kajakisõitu ning rahvusvahelisest seiklussporditerminoloogiast laenatud alanimetusi nagu coastaleering, canyoneering ja caving.
Seiklusklubi Xdream on võistlusi korraldav ja seiklussporti propageeriv mittetulundusühing. Klubi korraldab seiklusspordivõistluste sarja Swedbank Xdream (alates 2004), talvist võistlust Nike Winter Xdream (alates 2005) ja maastikurattaseiklust Bike Xdream (alates 2009).
Swedbank Xdream on neljast osavõistlusest koosnev seiklusspordi sari, kus kolmeliikmelised võistkonnad, liikudes jalgsi, jalgrattaga ja kanuuga, läbivad maastikule paigutatud kontrollpunktid ning sooritavad ettenähtud lisaülesanded. Võistlus toimub A- ja B-rajal ning arvestust peetakse kolmes võistlusklassis: Mehed, Sega ja Naised. 2008. aastaks olid sarivõistluse etapid kasvanud maailma osavõtjate rohkeimateks seiklusspordivõistlusteks.
Nike Winter Xdream’il on kolmeliikmeliste võistkondade eesmärgiks läbida võimalikult palju kaardile kantud kontrollpunkte 7-tunnise võistlusaja jooksul. Läbitavate punktide arv ja läbimise järjekord on iga võistkonna poolt vabalt valitav; võrdse punktide arvu korral otsustab paremusjärjestuse raja läbimise kiirus. Võistkonnad võivad ise valida, kas läbivad raja joostes, suusatades, jalgratastega, …
Bike Xdream on meeskondlik maastikurattavõistlus, kus kolmeliikmeliste võistkondade eesmärk on läbida võimalikult palju kaardile kantud kontrollpunkte 4-tunnise kontrollaja jooksul. Läbitavate punktide arv ja läbimise järjekord on iga võistkonna poolt vabalt valitav. Võrdse punktide arvu korral otsustab paremusjärjestuse raja läbimise kiirus.
Huvitavaid fakte:
Ülipikki seiklusvõistlusi kutsutakse ekspeditsioonideks. Näiteks seiklusspordi maailmameistrivõistluste raja läbimiseks kulub reeglina rohkem kui 6 päeva, mille jooksul võistlejad läbivad ligi 1000 kilomeetri pikkuse distantsi. Selle 6 päeva jooksul aega ei peatata ning võistlus käib ööd ja päevad läbi.
Eestlased on osalenud seiklusspordi MM-il kaks korda. Parimaks kohaks on seni jäänud ISC Adventure Teami 13. koht 2007. aastast, kus võistkonna lõpuajaks kujunes 6 päeva ja 1 tund. 2009. aastal lõpetas Mountain Loghome ISC MM-võistluse 27. kohaga ajaga 5 päeva, 7 tundi, 23 minutit ja 53 sekundit.
Parimad võistkonnad magavad 6 päeva jooksul vaid 4-8 tundi, mistõttu on unevõlaga toimetulek ülipikkadel seiklusvõistlustel osalejate suurimaks väljakutseks. Tihti jäävad võistlejad magama jalgrattasadulas, kajakis istudes või isegi joostes, levinud on unepuudusest tingitud hallutsinatsioonide nägemine.
831 võistlejaga Swedbank Xdream sarja viimane osavõistlus 2009. aastal oli korraldajatele teadaolevalt maailma suurim seiklusspordivõistlus.
585 võistlejaga ACG Winter Xdream 4 oli suurim talvine massispordiüritus Eestis lumevaesel 2007/2008 aasta talvel.
Ülipika seiklusspordi terminoloogiat:
Rigormortis (koolnukangestus) – piimhappest tingitud lihaste kramp, mis tekib peale lühiajalist pausi võistluse ajal. On kunst leida piiri puhkuse ja krampide vahel, neist esimene aitab sul lõpuks kiiremini liikuda, aga viimane välistab igasuguse liikumise täielikult.
Puppy Pile (kutsikate hunnik) – kui kõik meeskonnaliikmed on nii läbi, et lamavad üksteise peal suvalises hunnikus.
Spoonfest (lusikafestival) – organiseeritum variant ‘kutsikatehunnikust’, kus meeskonnaliikmed sätivad endid nagu lusikad lauahõbeda sahtlis, et sooja hoida. Kui tehnika on hästi omandatud, mahub kogu tiim ühe teki alla, kusjuures naissoost meeskonnaliige satub peaaegu alati keskele.
