Treener Risto Ütsmüts jooksurajal. Foto: Siim Solman
Noorjooksjaid juhendades tasub kuulata, kuidas ametikaaslased on järelkasvu treeninud. Veel parem, kui keegi omab ka ise jooksutreeningu kogemusi. Hea näide on Rapla Jooksuklubi treener Risto Ütsmüts, kes tegeles keskmaajooksuga ja nüüd juhendab U20 vanuseklassi Eesti meistrit Kalev Hõlpust.
Rapla koolipoisina ärkas Risto Ütsmüts hommikul kell pool seitse, pani jooksuriided selga ja kobakad jalanõud jalga ning sörkis neli kilomeetrit. Nii tegi ta kuus korda nädalas, mis täiendasid 17-aastase nooruki treeningumahtu 24 kilomeetriga. Risto konkureeris abituriendina keskmaajooksudes pjedestaalikoha eest, ent rivaalid harjutasid sama hoolsalt ja 1986. aasta U20 vanuseklassi Eesti meistrivõistluste jäi tal võidurõõm nii 800 m kui ka 1500 m distantsil maitsmata. Mõnel noorteklassi võistlusel ta ka võitis, enamasti lõpetas jooksu teise või kolmandana.
Ütsmütsi hoolealune Kalev Hõlpus on juba mitu korda järelkasvu Eesti meistrivõistlustel võitnud. Möödunud suvel oli Kehtna kutsehariduskeskuse õppur kiireim U20 vanuseklassi poiss 800 m ja 1500 m distantsil nii talvisel kui ka suvisel tšempionaadil.
„Hõlpus kuulab soovitusi ja täidab treeningukava”
Kuigi Hõlpuse ühe kuu jooksukilometraaž jääb treeneri noorusaja treeningumahule ligi saja kilomeetri võrra alla, on tema eelmisel suvel püstitatud isiklikud rekordid (800 m 1.56,35 ja 1500 m 4.00,82) 18. eluaasta kohta korralikud. Kolmandat aastat korrapäraselt kestusjooksuga tegelev Kalev astunud hüppelauale, millelt võib tasakaalukalt ja järjepidevalt treenides teha juba sel hooajal järgmise arengusammu.
„Pigem harjutada vähem kui rohkem,” ütles Ütsmüts. „Kalev on sageli õe peres talupidamisel abiks, vahel jääb mõni treeningupäev ka vahele. Kokkuvõttes on ta distsiplineeritud, kuulab soovitusi ja täidab treeningukava. Oluline, et tema tervis on korras.”
Rapla Vesiroosi koolis kehalise kasvatuse õpetajana leiba teeniv Ütsmüts rääkis, et Hõlpuse treeningute ülesehitus on möödunud sügisest saadik olnud enam-vähem samasugune nagu aasta tagasi. Kord nädalas soovitas treener Kalevil sõita autoga kodunt kümne kilomeetri kaugusele Palukülla, kus on Raplamaa ainuke mägi.
„Ühe arendava treeningu nädalas tegi ta sealsetel tõusudel ja langustel. Reedel oli mäkkejooksu treening kodu juures umbes 150 meetri pikkusel tõusul. Selle eesmärk oli treenida pöida ja põlvetõstet,” sõnas Ütsmüts.
Teisipäeviti sõidab Hõlpus Raplasse, kus teeb juhendaja juuresolekul jooksuharjutusi ja koos kohendatakse jooksutehnikat. Esmaspäeviti puhkab.
„Aeroobsel treeningul olen lasknud Kalevil joosta kilomeetrikiirusega viis minutit, pikematel treeningutel aeglasemalt. Vahel, kui enesetunne on parem, on ta jooksnud kilomeetreid 4.50-ga,” ütles Ütsmüts ja meenutas, et ta jooksis sama vanusena 18–19 km pikkuseid krosse kilomeetrikiirusega 4.20–4.30.
Üldkehalise ettevalmistusega tegeleb Hõlpus kaks kuni kolm korda nädalas. Treener soovitab tal teha peamiselt harjutusi oma keha raskusega ja kerge kangiga hüpelda pöial. „Kestusjooksja peab tegema palju kordusi ja treenima lihasvastupidavust, nii suureneb sitkus,” nentis Risto.
Eesmärgid on suured, ent jõukohased
Kahel eelmisel hooajal arenes Hõlpus silmanähtavalt. Tänavuseks talveks seadis noormees suure eesmärgi – alistada ühele Eesti kõigi aegade paremale kestusjooksjale Enn Sellikule kuuluv U20 vanuseklassi 1500 meetri siserekord 3.55,0 (püstitatud 1973. aastal Lyonis). Suvel sihib ta aega 3.53,0. Eesmärgid on suured, ent jõukohased.
„Kalev on juba läinud kiiremaks, seda näitavad tema ajad lühematel jooksulõikudel,” sõnas Ütsmüts.
On oluline, et noorsportlane ei tunneks harjutades välist survet, vaid varuks järk-järguliseks õppimiseks ja arenemiseks kannatlikkust. Võib olla kindel, et treener oskab Kalevit parajal määral tagasi hoida või vajadusel pisut kannustada.
„Kindlasti ei ole mul mõtet võrrelda enda noorteklassi treeninguid Kalevi ettevalmistusega. Meie ajal oli elurütm hoopis teine,” lausus Risto, keda juhendas Toivo Ilves ja eeskuju oli kaks aastat vanem treeningukaaslane Donatas Narmont, kes uuendas Eesti noorterekordeid (Narmonti nimel on U18 vanuseklassi rekordid 3000 meetris 8.34,8 ja 5000 meetris 14.55,0, samuti siserekord 3000 meetris 8.36,0).
1986.aastal, kui Ütsmüts lõpetas keskkooli, tuli Moskvast Eestisse tagasi treener Uno Källe, kes koondas paremad noorjooksjad kokku. Nad käisid lõunamaa liiduvabariikides treeningulaagrites ja püüdsid täita järgunormatiive, millega pidid tõestama enda sobivust perspektiivikate sportlaste hulka. Kes jäi soovitud tulemusele liiga palju alla, võis rühmast välja langeda.
Risto rääkis, kui oluline oli Nõukogude võimu ajal saada ka armeeteenistuse ajal korrapäraselt harjutada. Spordiühingus Dünamo tegutsenud Urmas Kanep leidis võimaluse võtta noorjooksjad piirivalvevägedesse, kus nad said jätkata sihipärast ettevalmistust.
„Samas rühmas olid peale minu ka Tiimar Laine, Andry Prodel, aasta hiljem tulid Richard Jürgenson ja Aleksei Nizjajev,” meenutas Risto 1980. aastate keskpaiga jooksutalente.
Lugu ilmus 2020.aasta Jooksja veebruari numbris.
