Kas usute, et TV3 „Seitsmeste” produtsent Annely Adermann (44) ning vabakutseline laulja ja näitleja Kaire Vilgats (42) suudavad läbida triatloni?
Ajakiri Jooksja tundis huvi, miks naised otsustasid argirutiini lõhkuda ja kuidas treening on nende harjumusi muutnud.
Mitu korda olete jõudnud juba kahetseda, et triatlonide eestvedajale Ain-Alar Juhansonile jah-sõna andsite?: Ühe korra. Siis, kui avastasin, et mul on võistluse õhtul ka esinemine.
Annely: Vastus on väga lihtne – terakestki kahetsust pole tundnud, sest elu- ja nüüd ka sportimise tempo on nii kiire, et jõuame vaid Otepää rahvatriatlonil osalemisele mõelda. Kõhklused jäid jah-sõna eelsesse aega.
Mismoodi Ain-Alar teid ära rääkis?
Kaire: Rahustaski maha, et me ei pea sinna minema maksimumpingutust tegema, vaid võime võistluse läbida rahulikult oma tempoga, saame seda suisa nautida.
Annely: Meie triatloni „ristiisa” on tegelikult minu TV3 kolleeg Kalev Kruus, kellele meenus, et olime Kairega mõni aasta tagasi Tartu Maratoni avatud raja naistesõidu patroonid. Kalev uuris, kas oleksime valmis olema ka minitriatlonil samalaadses rollis. Arutasime, et kui hull see siis ikka olla saab.
Kindlasti on hobisportlase võistlusele meelitamiseks tõhusam tema enda tasemel tegija eeskuju kui musklis profisportlase jutt. Viimane pigem hirmutab ja paneb ennast peeglist vaadates tõdema, et lihtinimene millekski selliseks nagu triatlon küll suuteline pole. Püüame näitlikul ja lustlikul moel vastupidist tõestada.
Kui palju olite varem spordiga kokku puutunud?
Annely: Eneselegi üllatuseks võib mind pidada parajalt tubliks harrastussportlaseks. Kooliajal käisin mitu aastat ujumas. Kaksteist aastat tegelesin rahvatantsuga, mis oli paras võhmatrenn. Pioneeriajal olin Pärnu linna kolmas laskur. Sõitsime sageli rattaga ja suusatasime.
Olen aastaid tegelenud joogaga. Olen sünnist saadik olnud väga painduv ega mõista, kuidas inimesed nö loomulikust intelligentsist ette painutades varvastest kinni ei saa või spagaati ja silda teha ei suuda. Viimasel kümnel aastal oleme käinud perega mägedes suusatamas.
Kaire: Olen kaks korda sõitnud Annelyga Tartu Maratoni avatud rajal. Suur võistleja pole ma kunagi olnud. Lapsepõlvest on meelde jäänud head tulemused 60 meetri jooksus ja täpsusjooksus. Tuli läbida staadioniring nii, et neljas nurgas oli tarvis pallid liikumise pealt ämbrisse visata.
Annely, kust särtsaka mummulise ujumistrikoo ostsite?
See tähelepanelik märkus paneb mind muigama ja ilmselt tuleb nüüd veidi tausta avada, sest kaamera taha jääv lugu pole nii mummuline, kui näib. Nimelt toimuvad televõtted tihti väga ootamatult ja nii oli ka seekord. Olin nädal enne salvestust Londonis, jõudsin esimeseks treeninguks soetada vaid prillid ja mütsi ning hädavariandina läks käiku kunagi Sports Directist ostetud vintage-stiilis päevitustrikoo, mis pole mõeldud sportimiseks, vaid mõnes supluskohas ilutsemiseks. Kuna aga televisioonis töötab sõu ja seda oleme Kairega valmis pakkuma, sobis see ülihästi. Praegu käin ujumas ikka sporditrikooga.
Kaire, Annely proovib treeningutel krooli ujuda, kuid te jääte vist kindlaks konnastiilile?
Kaire: Jah, see on mul kenasti sissetöötatud stiil ega vea kindlasti alt. Uueks hooajaks õpin ehk krooligi selgeks.
Annely: Minu meelest võiks Kaire ujumisviisi nimetada Vilgatsi stiiliks. See on korraga nii konn, koer kui ka midagi hõljukilaadset ehk ta ujubki „vilgatsit”. Igal juhul on see end tõestanud, sest edasi ta liigub ja täiesti silmnähtavalt. Minuga võrreldes on tal eduseis, sest tal on pea veest väljas ja võimalus vaadet nautida, mida minul krooli uhades ei õnnestu.
Lõppude lõpuks ongi ju rahvaspordi eesmärk teekonda nautida, mitte – vabandust väljenduse pärast – suust vahtu välja ajades finišisse roomata.
Raivo E. Tammele anti mullu triatlonil sõiduvahendiks tema sõnade kohaselt „hull püss”. Miks teie naisterattad valisite?
Annely: Kindlasti oleks lustlik vastata, et värvi järgi, kuid fännid peavad pettuma, sest tegelikult langetasime otsuse põhimõtte järgi, mida selgitas Ain-Alar Juhanson: Telia 4:18:4 on mõeldud spordiüritusena, kus võib osaleda igaüks koduse spordivarustusega ja kas või linnarattaga. Meie inspireerimegi kõiki Sportlandist valitud naisterattaga ja loodame, et see kenasti vastu peab.
Kaire: Meie naisterattad on samuti „hullud püssid”! Kindel on, et sellest spordialast mulle elukutset ei saa, seega soovisin eelkõige praktilist ratast, millega saab kleidi ja kontsakingadega pargis sõita.
Kaire, pakun, et teie trumpala on jooks, sest aastaid laval esinedes on jalad kõvasti vatti saanud.
Kaire: Vastupidi. Praegu pole mu võhm üldse heas seisus. Õnneks tegelen paralleelselt triatloniks valmistumisega ka uue sõu tantsuproovidega. Sealt loodan abi saada, sest palju aega pole esimese võistluseni jäänud.
Mida annab hea kehaline vorm lauljale?
Kaire: Laulmine on füüsiline tegevus ja eeldab ikkagi korrapärast harjutamist. Kui tulevadki perioodid, kus see soiku jääb, on varem või hiljem vokaalsed probleemid ja võhm väljas.
Annely, mitu sammu tööpäeval teete ja mitu tassi kohvi joote?
Autoga ma ei sõida, liigun väga palju jalgsi. Päevas teen vähemalt 7000 sammu ja kui on ka trenn, siis üle 10 000, mis olevat tervislik norm. Olen ka suur aiatööde fänn. Just tassisin terve päeva mitmekiloseid äärekive ja kaevasin maad, et kiviktaimlale korrus peale ehitada.
Kohvi joon vähe, pärast hiljutist Hiina-reisi valmistan kontoris päevas mitu tassi kõige õigemat rohelist teed.
Eelmisel aastal triatloni katsetanud Raivo E. Tamm ütles, et Rakveres suvelavastuse proove tehes pandi graafik tema treeningute järgi paika. Kui palju on teil igapäevatööd silmas pidades sõnaõigust?
Annely: Meil on ootamatult vabad käed. Plaane ja survet võiks tunduvalt rohkem olla, kuid eks distsiplineerime end siis ise. Minu tööpäevad „Seitsmestes” kestavad argipäeviti kell 10-st 20-ni, seejärel on söögivalmistamine ja toimetused kodus. Magama saan tavaliselt kell üks öösel. Nädala sees pole mul ühtegi vaba õhtut, et iseendale aega leida.
Treenin hommikuti enne tööd – paar korda nädalas käin Ülemiste My Fitnessis ujumas ja paar korda võhmatrennis, siis sõidan rattaga tööle. Tuleb tõdeda, et hommikustel koosolekutel on tõesti tunduvalt värskem olla.
Kaire: Vabakutselisena on mul võrreldes Annelyga paindlikum graafik. On siiski mõningaid proove, mida olen palunud sättida muule ajale.
Raivo E. Tamm on meenutanud, et enne sportlaseelu õhtuti pärast etendusi näiteks Tartust Tallinna sõites oli üks-kaks hot dogi peatust nagu aamen kirikus. Treenima hakates vaatas ta oma menüü kriitilise pilguga üle. Kui palju olete oma toidusedelit muutnud?
Kaire: Mul tuli samuti sageli Tartu ja Tallinn vahet sõita ja siis toitusingi vaid bensukas pakutavast, mille kiiresti kätte saab. Tegelikult tean üsna hästi, mis sööki eelistada ja mis kaalukaotust üldse ei toeta. Seega püüan seda ka tasapisi uuesti jälgida. Kui keegi selle kaalulangetamisesöögi mulle iga päev valmis teeks ja lapsedki oleks nõus seda sööma, siis poleks vist üldse muret.
Annely: Mulle kiirtoit, karastusjoogid ja alkohol ei maitse ning öösööja pole ma samuti. Süüa teen perele ise, ja igati tervislikult. Põhiline mure on hoopis see, et päeval pole mul töö tõttu üldse aega süüa. Tänu triatloniettevalmistustele sunnin end nüüd lõunapausi võtma, mis on enesetundele väga turgutavalt mõjunud.
Kas sport toob teise nooruse?
Annely: Minu põhimõte on alati olnud see, et püsima peab kuldsel keskteel ehk ka hobide või harjumustega ei tasu liialdada. Mõõdukas rahvasport hoiab kindlasti tervise korras, kuid liigne agarus ja ka näiteks tippsport ei pruugi sugugi head teha. Seda olen korduvalt kõrvalt näinud ja teiste vägagi rasketest tagajärgedest õppinud.
Kaire: Toob küll tegelikult. Sisemine rahulolu iseenda saavutuste ja tegemistega paistab kohe välja. Aasta tagasi tegelesin veel aktiivselt jõusaalitreeningutega ja olin enese üle väga uhke.
Mida ütlete neile, kes pelgavad esimest sammu teha?
Kaire: Surematu lause – iga algus on raske! – peab paika, aga kui oled juba alustanud ja sihid seadnud, on võimalik seda täiega nautida. Esimene samm tuleb teha! Kindlasti ära sea endale liiga suuri eesmärke, pigem stardi rahulikult ja suurenda koormust tasapisi. Minuga on enamasti juhtunudki see, et soovin kiirelt suuri muutusi ja kogu mõnu kaob ning tervis hakkab ka vihjeid andma.
Annely: Armsad sõbrad, selleks meie Kairega ju Telia 4:18:4 väljakutsel osalemegi, et lihtsurelikele tõestada – ka tavaline inimene saab sellega hakkama.
Kutse rahvatriatlonile
Kaire Vilgats ja Annely Adermann teevad kaasa Eestis peetavate Ironmanide raames korraldatavatel rahvatriatlonil, kus on kavas 400 meetrit ujumist, 18 kilomeetrit rattasõitu ja 4 kilomeetrit jooksu.
Rahvatriatlonid on juba toimunud 9. juunil Paides, 17. juunil Otepääl. 5. augustil toimub triatlon Tallinnas.
Mida selga ja jalga panna?
Kui palju pööravad naised spordivarustuse ostmisel kaubamärgile ja värvitoonide sobivusele?
Kaire Vilgats rääkis, et tal polegi eriti palju valikuid, sest talle paraja suurusega riietega on poodides kitsas ja tihti saab ta valida vaid musta värvi riideid. „Iseenesest meeldiks toonidega lustida küll,” sõnas lauljatar.
Annely Adermann lisas: „Kui värvitoonid ja kaubamärgid sportlikku vormi lihviks, oleksime ju kõik olümpial (naerab). Kuid olen selgeks saanud, et kvaliteetne spordivarustus mängib suurt rolli. Eriti hästi mõistsin seda siis, kui Tartu Maratoni naistesõidu patrooniks olles sain korralikud suusasaapad ja suusad. Varem olin uisku sõitnud tavaliste veneaegsete saabaste ja poolplastikutega. Esialgu tundus, et suusad sõidavad ise – kõik oli nii mugav!”
tekst: Andres Kalvik
fotod: Mallor Malmre
