Foto: Eesti Ujumisliit
Tänavusel suvel ootab Eesti ujujaid ees tihe tiitlivõistluste graafik. Järgnevatel nädalatel pakume lugemiseks mitmeid intervjuusid tiitlivõistlustel osalevate sportlastega.
Märtsis 18-aastaseks saanud Oliver Kuulpak on viimase aastaga jõudsalt parandanud kompleksujumises oma rekordnumbreid. Kuu aega tagasi ujus ta 200 meetri kompleksujumises uuteks rekordinumbriteks 2.05,38, mis tähistab ka Euroopa juunioride meistrivõistluste A-normi, vahendas Eesti Ujumisliit.
Oliver, kuidas sul tänavune aasta alanud on?
Tegelikult päris raskelt. Olen tulemuste nimel väga kõvasti treeninud ja võin öelda, et võib-olla on isegi trenn olnud koolist olulisem. Tundsin täpselt sama tunnet ka eelmisel aastal, kui tegin kõva arengu kompleksis ja tegin tugeva hüppe. Ma tunnen, et mul on praegu motivatsioon väga tugev, et tahakski muudkui trenni teha.
Oled sa nüüd juba puhtalt keskendunud kompleksujumisele?
Ma arvan, et ma olen veel piisavalt noor, et mitte konkreetselt kompleksile ära keskenduda. Ma ei ole üheski stiilis otseselt halb, vaid kõik alad on enam-vähem võrdsed. Ehk mul on ka potentsiaal kõigis ujuda häid aegu. Praegu mõtlengi, et mis ma tiitlivõistlustel teiseks alaks kompleksi kõrvale võtan. Laias laastus muidugi on mu põhifookus praegu kompleksil ja teistest aladest eespool.
On sul ka vahe, kas 200m või 400m kompleksujumine?
See oleneb täiesti konkreetse päeva tundest. Olen seni tundnud, et see milleks ma konkreetseks võistluseks valmistun, see tuleb ka hästi välja. Kui on 400m võistlus, ujun trennis rohkem kilomeetreid. Kui on 200, võtan distantsi vähemaks ja üritan rohkem pingutusele keskenduda. 400 kompleksi on pikk ja raske ala ning keha peab harjuma enne võistlust selle distantsiga.
Millised on 18-aastasena sinu treeningmahud?
Enamasti teen nädalas üheksa ujumistreeningut ja iga ujumine kestab kuskil poolteist tundi. Mõnikord ka pisut rohkem. Lisaks sellele teen veel ka jõusaali kolm kuni neli korda nädalas. Esmaspäev on meil tehtud puhkepäevaks, kuid Michael Phelps ütles juba, et ta ei jätnud endale kuus aastat ühtegi vaba päeva, sest selle ühe päeva arvelt võtab kaks päeva aega, et sarnane veetunne jälle tagasi tuleks. Nii et kui ma just väga väsinud ei ole, siis üritan ka esmaspäeviti trenni teha. Kasvõi natukenegi midagi, et keha oleks kogu aeg töös. Ka jõusaal on selleks sobiv treening.
Kui palju on su sportlaskarjääri mõjutanud diabeet?
Päris palju. Pean trennide keskel käima veresuhkrut mõõtmas, kas see on liiga kõrge või liiga madal. Ja sageli pean pool tundi istuma basseinist väljas keset trenni ja lihtsalt kõike pealt vaatama. Mul diagnoositi diabeet 12-aastaselt ja olen ajas palju rohkem mõistnud, mida see tähendab. Nii et treeningutel pean väga hoolsalt tunnetama, millal mul võib raskeks minna. Teistpidi jälgin ka väga oma toitumist. Kuigi mulle meeldib väga magusat süüa, siis diabeet aitab mul seda kontrolli all hoida. Sama lugu on rämpstoiduga. Nii kui ma üle pingutan, hakkab veresuhkur kohe üles-alla hüppama ja see ei ole kehale hea.
Millised on su ootused suvisteks tiitlivõistlusteks?
Ma ei ole väga sel aastal teiste tulemusi jälginud. Eelmisel aastal võideti 200 kompleksi täpselt kahe minutiga. Poolfinaali võiksin kindlasti saada. Meil tulid nüüd TOP-i tagasi ka kolm poissi USA ülikoolist nii et treeninggrupp on nüüd palju suurem ja tugevam. Lähme ka pühapäeval Türki treeninglaagrisse, et seal kõvasti valmistuda. Need treeningtingimused on ideaalsed, et jõuda juunioride EM-iks võimalikult heasse vormi. Kohe kindlasti pean ma tulemuse tegemiseks ujuma uue isikliku rekordi. Kuid arvan ka, et eelmise aasta kogemus tuli mulle väga palju kasuks.
Sa oled sel aastal teinud suure arengu edasi. Millal sa võiksid täiskasvanute Eesti rekordeid hakata püüdma?
Ma arvan, et 400m kompleksis võiks ehk juba järgmisel aastal täitsa mõelda. Arvestades, et parandasin siin ühe võistlusega kuskil kaheksa sekundit oma rekordit. Nii et järgmisel aastal on see ehk täiesti tehtav. 200m kompleksi rekord on pikas basseinis Martin Liivamägi poolt väga tugev. Lühikesele basseinile pole ma praegu üldse mõelnud, see hooaeg algab alles mõne kuu pärast.
Kas ka sinul on noore ujujana USA ülikooli mõte?
Ausalt öeldes pole USA mind praegu üldse kutsunud. Käin praegu 11. klassis ja ma võiksin tegelikult kirjutada neile. Ja ehk hea pakkumise korral ka minna, aga pigem tunnen praegu, et jään Eestisse, kuni ma siin edasi arenen. Ja kui areng seisma jääb, siis võin üritada kusagile välismaale minna.
Autor: Eesti Ujumisliit
