Kuidas kavandada treeninguid, et sportlase võimed järk-järgult suureneksid ja koos sellega kasvaks ka enesekindlus? Mille põhjal võib treener aru saada, et hoolealune pole valmis täisväärtuslikult pingutama? Mis aitab sportlast võistluseks parimal moel häälestuda? Enda tegemiste põhjal arutleb olümpiavõitja Erki Nool, kogemusi jagavad kergejõustikutreener Harry Lemberg ja triatlonitreener Jüri Käen.
Kui Erki Nool hakkas 1999. aasta sügisel kümne-võistluse kahekordse olümpiavõitja Daley Thompsoni ja Greg Richardsi kavade järgi valmistuma Sydney olümpiamängudeks, siis tegi ta samasuguseid kõhu- ja seljalihaste harjutusi, nagu sobib teha koolipoistel. Nii britid kui ka Eesti olümpiakoon-dise liider teadsid, mida eeldab maailmaklassi tulemuse saavutamine. Kõiki nõrgemaid piirkondi tuli põhjaliku üldkehalise ettevalmistuse käigus tugevdada ja trumbid treenida veel kõvemaks.„Jooksumaht oli kavandatud oktoobrist alates nii suur, et kui pean 2000. aasta 30. septembril jooksma Sydney olümpiastaadionil 1500 meetris teatud aja, siis olen selleks valmis nii kehaliselt kui ka vaimselt. Teadsin enne starti, et keegi ei jookse minust viis sekundit kiiremini,” lausus Nool.Samas andsid nii Nool kui ka tema abilised endale selgelt aru, et tegutseda tuleb paindlikult ja valmis olla ootama-tuteks tagasilöökideks.„Absoluutset treenimise tõde pole olemas,” sõnas Nool. „Ettevalmistusel on raamid, sa tead, kus suunas tahad liikuda ja mida pead selleks tegema. Sa ei saa ehitada treeninguid täpse kava järgi – oktoobris teed seda ja aprillis toda. Ei saa enne teha korralikku sprinditreeningut, kui kerelihased pole tugevad. Kaugust ei saa hüpata, kui teatud lihased ei pea pinge all vastu. Kehaline võimekus tuleb samm-sam-mult üles ehitada. Sport ei käi nagu Youtube’i videos, kus lubatakse 15 minutiga six-packi.”
Noole sõnul peab treener aru saama, kuidas sportlane – eriti kui ta on uus grupi liige – allub treeningule, keskendub, taastub.„Sügistalvine ettevalmistus on oluliselt lihtsam, sest inten-siivsus on väike, harjutad korrapäraselt, tõstad järk-järgult koormust ja saad tugeva põhja,” rääkis Erki. „Mahutree-ningut on tarvis teha selleks, et jaksata seejärel mitme kuu vältel intensiivselt harjutada. Kümnevõistluses on esimesed etteasted mais, samas pead suutma tugevasti treenida veel septembris. Hooaeg on väga pikk.”
Nool rääkis, et treener saab koostada treeningukava ja juhtida ettevalmistust ning jälgida, et kõik tehakse õigesti, aga sportlane peab ennast ise võistluseks häälestama.
„Olen alati muiates kuulanud ühe fenomenaalse treeneri juttu, kuidas ta ajastas enda hoolealuste tippvormi tiitlivõistluseks. Seda asja pole olemas. Sa võid olla maailma kõige
parem treener, aga kui sportlane ei tunneta, mis seisus ta on, siis on igasugusest arvude võrdlemisest olematu kasu. Laste treenimisel võib see toimida, aga mitte tipptegija puhul,” ütles Erki.
Loe edasi värskest ajakiri Jooksja suvenumbrist. Uus ajakiri on võimalik endale tellida ka digiversioonina siit.
