Eesti Koolispordi Liidu suusavõistlus Haanjas. Foto: Eesti Koolispordi Liit
Noorsoo vähene liikumine ja ülekaalulisus juba varajases eas esitavad mitmetahulise väljakutse, mille juured ulatuvad sügavamale kui nutitelefon ja lumehelbekesed.
Kõik algab kodust, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad ning lasevad ühiskonnal kujundada. Kahjuks ühiskondlikud suundumused on tunduvalt võimsamad kui ühe perekonna hea tahe, kuigi paradoksaalsel kombel kujuneb ühiskondlik trend inimeste hoiakutest.
Koolis käib ettevalmistus iseseisvaks eluks, seal tuleks koduse kasvatuse kõrval õpetada noorele eri olukordades hakkama saamist. Soovime seda tunnistada või ei, elu on võitlus ning selleks võitluseks tuleb valmis olla. Just seetõttu on kummaline lugeda uudiseid, et rahvastepalli peetakse ühtäkki sobimatuks vägivaldseks mänguks või et kätekõverdusi ei tohiks noortelt nõuda, sest see kujutab kehaliselt nõrgemate psühholoogilist allasurumist.
Aga mis saab siis, kui ohvitser sõjaväes seda nõudma hakkab? Või mida teha olukorras, kui marutaudis hulkuv koer tänaval ründab? Ma ei taha isegi mõelda reaalsest sõjaolukorrast.
Arvutikasutust saab siduda liikumisega
Nutitelefoni, arvutimängude jm interaktiivse pealetung on ehk kõige kergemini märgatav ja mõõdetav osa lahatavast probleemist. Arvutite massilise tulekuga meie igapäevaellu pole ööpäeva tunde lisandunud ja paratamatult seisame valikute ees. Kuna arvutid võimaldavad teatud juhtudel jala- ja muud vaeva palju kordi vähendada ning teha elu mugavamaks, siis on mõnevõrra isegi loomulik, et inimesed vähem liiguvad. Iseküsimus, kas me peaksime sellega leppima. Arvan, et ei pea.
Arvutiinsenerina ei arva ma aga ka seda, et nutitelefonid tuleks nurka visata ning kivitahvlite juurde tagasi pöörduda. Pigem on võti targas koostoimes. Tegelikult on üllatavalt palju võimalusi, kuidas edukalt siduda noorte arvutikasutust ja liikumist. Olen olnud lausa üllatunud, kui ägedaid virtuaal- ja liitreaalsusel põhinevaid kehalist aktiivsust nõudvaid arvutimänge on välja töötatud.
Kindlasti on liikumist noore inimese elus liiga vähe, kui juba koolieas on probleeme kehakaaluga (jättes kõrvale haiguslikud juhud). See võiks olla ka lapsevanemale arusaadav märguanne.
Kuhu areneb kehalise kasvatuse tund?
Riigikogu liikmena puutusin selle temaatikaga väga palju kokku. Mu lähenemine probleemile on muutunud radikaalsemaks. Nimelt arvan, et igal koolipäeval peab olema noorel võimalus liikuda, ja mitte niisama tunniväliselt ringi lipata, vaid lähtuvalt õppekavast. Seda saab teha nutikalt kombineerides. Ma ei eeldagi, et edaspidi lisanduks nädalasse kolm kehalise kasvatuse tundi. Kui aga veidi loovust kasutada, siis on võimalik paljusid aineid liikumisega kokku panna. Kehalise kasvatuse õpetajad võiksid ühes teiste aineõpetajatega mõelda välja tunnistruktuurid, kus saaks õppekavas nõutud teoreetilised teadmised anda õpilastele edasi liikumisega seotuna.
Haridusministeerium koostab ja juba ka katsetab liikumisõpetuse ainekava, mille eesmärk on sama kui eelpool kirjeldatul. Ülimalt oluline roll on õpetajatel, kes neid tunde läbi peavad viima. Tunnistruktuuri väljatöötamisse on tark kaasata ka kehalise kasvatuse õpetaja.
Kõige suurem mure seoses uue ainekavaga on olnud see, et klassikaline kehaline kasvatus praegusel kujul ei kaoks. Kehalise kasvatuse tunnid tuleb alles jätta ning lisada teiste õppeainetega kombineeritud liikumisõpetus, mis võimaldaks noortel iga päev vähemalt tund aega liikuda.
Kindlasti ei tohi jätta märkamata noorte probleeme. Koolikiusamine, vägivald (nii kehaline kui ka vaimne), noorte terviseprobleemid, õpiraskused jne. Kõigega tuleb senisest veelgi tulemuslikumalt tegeleda ning sinna lisaressursse suunata. Oluline on aga vahet teha heaoluühiskonnast võrsuvatel mugavustel ning reaalsetel probleemidel. Muidugi ei tohi unustada, mille või kelle jaoks on koolid loodud – ikka selleks, et õpilasest kasvaks meister!
Eesti Koolispordi Liidu mitmekesised ettevõtmised
Eesti Koolispordi Liit (EKSL) keskendub koolinoorte sportlikule tegevusele, mis jääb väljapoole õppekava. Meie eesmärk on sütitada noortes armastust liikumise ja tervislike eluviiside vastu, et neil tekiks harjumus oma keha ja vaimu eest hoolt kanda kogu elu vältel.
Valikus on paarkümmend spordiala, alustades kooli ja omavalitsustasandi ning lõpetades maakondlike ja üleriigiliste võistlustega. Populaarsemad alad on rahvastepall, korv-, jalg- ja võrkpall ning kergejõustik. Olulisel kohal EKSL-i kalendris on kevadised ja sügisesed tervisepäevad. Euroopa spordinädal on paljuski saanud tuule tiibadesse meie tervisepäevade pikast traditsioonist.
tekst: Lauri Luik, Eesti Koolispordi Liidu president
Loe täispikkuses artiklit ajakirja Jooksja 5(63) numbrist.
