Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) nõukogu kinnitas 2020. aastal toimuvate Tokyo olümpiamängude normatiivid, mis on võrreldes MM normidega tunduvalt karmimad.
Kui näiteks tänavu sügisel Kataris Dohas aset leidvate maailmameistrivõistluste maratonijooksu norm meestel on 2:16 ja naistel 2:37, siis Tokyo OMil on need vastavalt 2:11.30 ja 2:29.30, mis teeb Eesti jooksjate olümpiale pääsu keeruliseks. Kõige lähemale olümpianormile on jooksnud Tiidrek Nurme, kellel näidata ette tulemus 2:15.16. 3000 m meeste takistusjooksu norm on Tokyo olümpiamängudel 8.22, MMil aga 8.29.
Tokyo kvalifikatsiooniperiood on pikem kui varasemate olümpiamängude puhul olnud on ja olümpiapiletit saab enamikel aladel jahtida alates 1. maist 2019 ning periood lõppeb 29. juunil 2020. Juba 1. jaanuarist 2019 algas normi täitmise periood mitmevõistluses, maratonis, käimises, 10 000 m jooksus ja teatejooksudes.
Maratonis ja 50 km käimises on kvalifikatsiooniperiood lühem, lõppedes 2020. aasta mai lõpus, et võimaldada sportlastele pikemat ettevalmistust olümpiaks. Olümpiale on võimalik pääseda kahe paralleelse kvalifikatsioonisüsteemi kaudu: täites ettenähtud perioodil kvalifikatsiooninormi või läbi uue maailma ränkingutabeli. IAAFi eesmärk on, et pooled sportlased pääseksid võistlema normi täitmise kaudu ja pooled läbi ränkingutabeli.
Olümpiale pääseb kokku 1900 kergejõustiklast, igalal distsipliinil pääseb ühest riigist olümpiale maksimaalselt kolm sportlast. Tokyo olümpiamängud toimuvad 2020. aasta 24. juulist 4. augustini.
Tokyo olümpiamängude normid. IAAF
