Foto: Christel Saneh/World Athletics
Järjekorras 20. maailmameistrivõistlused peetakse Tokyos 13.-21. septembrini. Samal staadionil peeti nelja aasta eest ka Tokyo olümpiamängud. Eestit esindab Jaapani pealinnas 10-liikmeline koondis. Esimese stardi teevad Eesti sportlased võistluste kolmandal päeval ehk esmaspäeval, vahendas EKJL.
Esimestena on võistlustules maratoonarid Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov. Kui Nurme jaoks on tegemist juba tema karjääri viiendate maailmameistrivõistlustega, siis Latsepov teeb Tokyos oma MM-debüüdi. Nurme, kelle isiklik rekord 2:10.02 on joostud 2020. aastal, on korduvalt tõestanud, et oskab oma hooaja tippvormi ajastada tiitlivõistlusteks. Sel hooajal on ta seni läbinud ühe maratoni – aprillis toimunud maanteejooksu Euroopa meistrivõistlustel sai ta kirja aja 2:14.02. Leonid Latsepov pidi MM-ile pääsemise kinnitust ootama üsna viimase hetkeni, kuid on siiski terve suve selle nimel treeninud ning valmis Tokyos kiire jooksu tegema. Oma isikliku rekordi püstitas ta 2023. aastal ajaga 2:13.38 ning sel aastal on näidanud aega 2:14.26.
Teivashüppaja Marleen Mülla on samuti MM-il stardis esimest korda. Selle aasta maikuus püstitas ta USAs uue Eesti rekordi tulemusega 4.57 ning oli juba siis üsna optimistlik MM-ile pääsemise osas. Reitingutabeli alusel Tokyosse pääsenud Mülla koht oli läbi suve üsna kindel ning seega sai ta korralikult võistlusteks valmistuda. Oma viimase võistluse tegi ta kuu aega enne MM-i Poolas ning ületas seal kõrguse 4.50.
Sel aastal 200 m jooksu Eesti rekordi enda nimele võtnud Ann Marii Kivikase vorm liikus läbi suve tõusvas joones ning kiirete jooksudega õnnestus ka temal läbi reitingutabeli kindlustada endale koht oma esimestel maailmameistrivõistlustel. Juulikuus jooksis ta Soomes 200 m ajaga 23.04 ning ületas ühe sajandikuga 19 aastat Ksenija Balta nimele kuulunud Eesti rekordi. Peale rekordjooksu sõnas ta, et järgmised eesmärgid ongi Tokyosse pääsemine ning rekordi uude sekundisse viimine. Seega on nüüd üks eesmärkidest täidetud, ehk täitub Tokyos ka teine eesmärk.
Kõrgushüppaja Elisabeth Pihela tegi oma maailmameistrivõistluste debüüdi kaks aastat tagasi Budapestis, kus ta ületas kvalifikatsioonis kõrguse 1.89 ning jäi kõige napimalt finaalist välja. Sama aasta suvest pärineb ka tema isiklik rekord 1.92. Sel talvel tegi Pihela eduka sisehooaja, kui saavutas Euroopa sisemeistrivõistlustel Apeldoornis kõrge kuuenda koha tulemusega 1.89. Suvel on ta kahel võistlusel ületanud kõrguse 1.88 ning loodab Tokyos kindlasti oma hooaja tippmarki parandada.
Tänavu suvel seitsmevõistluses 6285 punktiga Eesti rekordi püstitanud ning NCAA meistriks tulnud Pippi Lotta Enok teeb Tokyos oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi. Sel aastal kahel korral 6200 punkti piiri ületanud Enok sõnas peale Eesti rekordi püstitamist, et odaviskes oli punktikadu üsna suur ning näeb ruumi ka teistel aladel rohkem punkte koguda ja rekordit veelgi parandada. Tokyosse pääsemise kinnitust pidi Enok ootama üsna viimase hetkeni, kuid valmistus selleks siiski aktiivselt ning läheb oma esimestele tiitlivõistlustele vastu suure elevusega.
Jekaterina Mirotvortseva teeb oma MM-debüüdiga Eesti kergejõustikuajalugu, sest kunagi varem pole ükski Eesti käija maailmameistrivõistlustele pääsenud. Viimaste aastate Eesti parim käija on sel hooajal uuendanud Eesti rekordeid nii 10 000 m käimises, 10 km kui ka 20 km maanteekäimises. Just 20 km maanteekäimise distantsil tuleb Mirotvortseva starti ka Tokyos ning selle ala Eesti rekord on maikuus püstitatud 1:31:52.
Maailmameistrivõistlused kulmineeruvad Eesti kergejõustikufännide maiuspalaga – kümnevõistlusega. Kahel viimasel võistluspäeval astuvad võistlustulle kolm Eesti kümnevõistlejat: Johannes Erm, Janek Õiglane ja Karel Tilga.
Kümnevõistluse valitsev Euroopa meister Johannes Erm käis kevadel peale sisemaailmameistrivõistlustel võidetud hõbemedalit põlveoperatsioonil, millest taastumine võttis oodatust kauem aega ja seetõttu lükkus ka suvehooaja algus edasi. Oma selle suve esimese ja seni ainsa kümnevõistluse tegi ta juulikuus Talence-s kogudes 8236 punkti. Kuigi põlvemure Ermi enam ei sega, siis andis ta enne MM-i mõista, et ettevalmistust on siiski seganud mõned väiksemad ja suuremad tagasilöögid. Sellegipoolest läheb Erm võistlustele vastu positiivse suhtumisega ning on valmis endast parima andma ja kõrge koha eest võitlema.
Janek Õiglane, kes eelmisel aastal Pariisi olümpial saavutas Eesti kergejõustikukoondise parima ehk viienda koha, isiklikku rekordit tähistava 8572 punktiga, asub starti juba oma kuuendatel maailmameistrivõistlustel. Sel aastal Õiglane ühtegi võistlusstarti veel teinud ei ole ning võttiski oma peamiseks sihiks Tokyo MM-i. End juba korduvalt tiitlivõistluste mehena tõestanud Õiglase parim tulemus pärineb 2017. aasta Londoni MM-ilt, kus ta paljude suureks üllatuseks saavutas kõrge neljanda koha. Kokku on ta lausa kolmel MM-il lõpetanud esikaheksas.
Kahe aasta tagusel Budapesti MM-il eestlastest parima, 4. koha, saavutanud Karel Tilga on tänavusel hooajal läbinud ühe kümnevõistluse, kui kogus Götzises 8405 punkti. Juulikuus toimunud Talence-i kümnevõistluse pidi ta tervislikel põhjustel pooleli jätma ning hiljem selgus, et teda vaevas puukborrelioos. Tänaseks on Tilga haigusest taastunud ning saanud MM-iks valmistuda plaanipäraselt. Enne Tokyosse sõitmist sõnas ta, et trennis on tunne olnud hea — jalad muutuvad aina kergemaks ja sees on mõnus ootusärevus.
