Eesti parim naisrattur Greete Steinburg ihkab tänavustel maastikurattasõidu Euroopa meistrivõistlustel sekkuda medalikonkurentsi. Ta on veendunud, et harjutab sama suure mahuga nagu maailma paremik. 2015. aastal osales Steinburg esimest korda rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Maastikurattasõidu Euroopa meistrivõistlustel Saksamaal lõpetas ta 30. ja maailmameistrivõistlustel Itaalias 34. kohaga. 2016. aastal sai ta EM-sõidul Lätis Siguldas oma senise parima, 11. koha. Möödunud suvel püüdis ta EM-il Itaalias Spilimbergos esikümne kohta, taandus siiski 14-ndaks. MM-võistlustel Itaalias Auronzo Di Cadores jäi tema laeks 21. koht.
Tänavuse hooaja esimene haripunkt on Euroopa meistrivõistlused juuli alguses Norras. „See on minu jaoks väga oluline EM. Olen juba paaril aastal lootnud teha medali kanti tulemust. Loodan, et kõik klapib ja õnnestub vormistada korralik tulemus,” ütles Steinburg ja lisas enesekindlalt: „Jõuan sõita välismaa ässadega võidu.”
Tänu täisväärtuslikule ettevalmistusele sügisest alates on Steinburgi töövõime tõusnud. Kevadised võistlused Portugalis ja Hispaanias pakkusid ratturile rahulolu. Korraks tekitas ärevust viirushaigus, mille ta sai ilmselt külge juba Portugalis ja see avaldus mai lõpus koju naastes. „Enne viirushaigust tundsin, et ma pole kunagi oma elus nii tugev olnud, viirus võttis pisut enesekindlust vähemaks. Üks võistlus oli väga raske, jõudu polnud. Tean aga, et ma pole hästi treeninud mitte ainult sel kevadel, vaid aastaid. Ükskord peab see töö ära tasuma,” sõnas ta lootusrikkalt.
Maksimalist, kes on õppinud puhkama
Viimasel kolmel hooajal on Steinburg koostanud ise treeningukavu. Ta ütles, et tunneb oma organismi ja võimeid piisavalt. Ta ei karda ennast piitsutada ja julgeb võtta puhkepäeva, kui keha annab SOS-signaali.„Tahan anda endast treeningutel maksimumi, siis tean, et olen teinud kõik, et võistlustel hea tulemus saavutada. Olen maksimalist, olen tahtnud sageli liiga palju treenida. Olen mõistnud lõpuks, et puhkus on oluline treeningu osa. Juhul kui tunnen väsimust või midagi on pahasti, siis teen puhkepäeva,” lausus Greete.
„Olen eri treeninguid praktiseerinud ja uurinud, mida teised teevad,” rääkis Greete. „Õpin pidevalt midagi juurde, jälgin, mida tegin valesti, mida paremini. See oskus on aastate jooksul täiustunud. Vahel mõtlen, et mul pole erialaseid teadmisi, aga siiani on asi toiminud.”
Steinburg rääkis, et treeningumahu järgi harjutab ta sama palju kui maailma paremad naismaastikuratturid.„Olen nii-öelda vana kooli sportlane,” selgitas Greete. „Paljud ratturid on valinud koormuse hindamiseks vatid. Mina treenin endiselt pulsi ja enesetunde järgi. Tunnen, et oskan nii paremini koormust hinnata. Võib-olla see annab mulle juba väikese eelise nende ees, kes harjutavad vattide järgi.”
Loe edasi värskest ajakiri Jooksja suvenumbrist. Uus ajakiri on võimalik endale tellida ka digiversioonina siit.
