Enn Sellik meenutab oma tegemisi noorteklassis, 9. osa

1970. aastal jooksin trennis krossi kiirusega 5.00 km kohta pulsiga 140 ringis. 1976. aasta märtsis jooksin Elva-Laguja teel 30 km ajaga 1:45.00 kiirusega 3.30 km ja pulsiga samuti 140 ringis. Minu eesmärk oli näidata, et järjekindlalt harjutades arenete edasi. Ega ma muidu ei oleks oma jutus välja toonud, mitu päeva ma kuus ei jooksnud. Saavutasin kuueaastase treeninguga maksimaalse vastupidavuse. Minu tase jäigi sinna, et rahulikku krossi jooksin tempoga kuni 3.30 km ja tempokrossi 2.55-3.05 km. Sein tuli vastu. Suutsin sellist taset hoida viis aastat, siis sai materjal otsa ja “tuli hakkas kustuma”.

Tegime hoolega Iisaku mägedes trenni. Pöid töötas hästi. Rajoonide karikas Rakveres. Esimesel päeval toimus 1500 m jooks lausvihmas. Võitsin jooksu ajaga 4.00,6. Teisel päeval võistlesin 5000 meetris. Tegime Teet Annusega tublilt tööd, lõpp kuulus mulle ajaga 14.08,8, mis oli NSVL A-klassi rekord. Kogu Venemaa jooksjate skalp sai sellega võetud. Olin kõigi aegade kiirem. Boss tuli minu juurde ja ütles, et Venemaa on põlvili surutud, nüüd jagame Euroopat. Kujutate ette, kaks Iisaku keskkooli abiturienti ühest klassist jagavad Euroopa kaheks. Minule jääb 5000 m ja Ülo Kriisale 3000 m Euroopa juunioride meistrivõistlustel. Mais jooksin 432 kilomeetrit, ühtegi päeva ei jäänud vahele.

1973. aasta juunis toimus Tartus koolinoorte spartakiaad. Tegin oma kohustusliku kava ära. 4×100 m teatejooks. 800 meetris jäin teiseks. Üllar Prits oli esimene. 1500 m ja 3000 m võitsin. Minu ja Ülo juurde tuli Hubert Pärnakivi. Ta kutsus meid enda poole õhtusöögile. Olime mõlemad väga liigutatud. Pärnakivi tunnustas meie tulemusi ja saime talt piisavalt kiita. Huviga kuulasime juttu tema treeningutest ja võistlustest. Väga meeldejääv kohtumine oli.

Edasi tulid Moskvas Pravda auhinnavõistlused. 5000 m 1973. aasta tulemusega 14.08,8 ei pääsenud ma tugevamasse jooksu. Jäin “maa ja taeva vahale”. Nõrgem jooks oli minu jaoks natuke lahja. Nägin, et Erik Maasik oli ka kohal. Mulle meenus koostöö Annusega Rakveres. Lootsin rajal paremat koostööd. Rääkisin enne starti Erikule, et jooksen esimese kilomeetri 14.00 tempos ja siis jookseme vaheldumisi ringe edasi. Kui 1000 meetrit sai läbitud, pidi olema tema kord, aga ei midagi. Tegin talle veel raja vabaks, aga ei. Oleks see mees mulle enne starti seda öelnud, et ta ei vea ühtegi meetrit. Lootsin kuni viimase kahe ringini. Viimasel ringil pani ta mulle ära. Olin järjest eest vedanud 11 ja pool ringi. Lõpetasin ajaga 14.03,0. Maasikul ei õnnestunud ka aega alla 14.00 saada.

Minu vastupidavus ei olnud veel nii hea, et oleksin 5000 meetri lõpus suutnud “tulistada”. 1500 ja 3000 meetris õnnestus lõpuspurt mul hästi. Usun, et Erik Maasik läks Eesti jooksu ajalukku, kui jooksja, kes oma karjääri jooksul ei olnud kordagi tempomeister. Selle jooksu puhul ei olnud mul finišis talle etteheidet. Ta valis sellise jooksutaktika ja mina kaotasin. Tuli tal kätt suruda.

Juunis kogunes 447 kilomeetrit. Kõik päevad käisin jooksmas.

Võimalusel avage palun oma kogemust ka täiskasvanute treenimise vaatenurgast. Noore ja täiskasvanu organism reageerib mõnevõrra erinevalt. Samuti on koormustest taastumine erinev. Huviga ootaks näiteid, kas ja millises osas kirjeldatud metoodika on rakendatav täiskasvanute puhul.

Otsus on tehtud. Ma ei tule täiskasvanute treeningute juurde. Kui minu moto noorteklassis oli vastupidavuse arendamine, siis meesteklassis treeningutest ja võistlustest taastumine. Igaüks suudab meesteklassis trenni lõhkuda, taastuda oskavad vähesed.

1) Tempokrossi ajad tunduvad lausa ulmelised. Poolmaratoni Eesti rekord võiks siis vabalt Teie käes olla, kui seda distantsi oleks 70ndatel rohkem harrastatud. On mul õigus?

2) Väitsite, et tempokrosside lõpus oli pulss 160-165. Mulle ei ütle see midagi, kui ma ei tea, mis Teie aeroobne ja anaeroobne lävi tollal oli.

Ulme tulemus on 1976. aastal 5000 meetris joostud 13.17,2. Sellise tulemusega kaasnevad treeningud sellise kiirusega. Mul ei oleks olnud mingisugune probleem joosta poolmaraton ühe tunniga, kuid selleks polnud vajadust ega ka võistlusi. Ka Pavel Loskutov oli võimeline jooksma poolmaratoni ajaga 1:01.00, kuid tal puudus selleks vajadus. Tahan sellega öelda, et kui te jooksumehed lähenete võistlusel 1:03-le, asute alles poolel teel tippu.

ENN SELLIK

(järgneb)