Enn Sellik meenutab oma tegemisi noorteklassis, 4. osa

Jaanuari algul toimus Käärikul noortekoondise treeninglaager. Treeninglaagrid koolivaheajal tulid mulle väga kasuks. Seal sain treeningutest hästi taastuda. Hästi jooksevad just need jooksjad, kes suudavad korralikult taastuda, mis tähendab, et järgmist treeningut alustatakse puhanuna. Koolivaheaja laagritest võtsin alati maksimumi. Alljärgnevalt näide treeninglaagrist Käärikul:

E. 3. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval 15 km suusatamist, õhtul 16 km fartlekki, korvpall

T. 4. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval 15 km suusatamist, õhtul soojendus 1,5 km, 2x (300 m + 400 m + 500 m + 600 m + 500 m + 400 m + 300 m) + 500 m, lõdvestus 1,5 km

K. 5. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval 20 km suusatamist, harjutused jõumasinal, õhtul 13 km tempokross, sammhüpped, venitusharjutused

N. 6. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval 20 km suusatamist, õhtul 1 tund korvpalli ja jõusaal

R. 7. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval soojendus 2 km, 1000 m + 2000 m + 3000 m, lõdvestus 1,5 km, õhtul 15 km suusatamist, sammhüpped

L. 8. jaanuar: hommikul 3 km jooksu, päeval 20 km kross

P. 9. jaanuar: puhkus

Suusatamine mulle eriti midagi juurde ei andnud. See oli rohkem aja sisutsamise pärast. Kuu viimastel päevadel tegin kaks starti. 1972. aastat alustasin 29. jaanuaril 1000 meetri distantsil kaotusega 400 m tõkkejooksjale Sergei Arefjevile, sain ajaks 2.56,6. Järgmisel päeval, 30. jaanuaril võitsin 3000 m jooksu ajaga 9.22,0. Jaanuaris tuli mul kokku 311 kilomeetrit, neljal päeval ei jooksnud.

E. 7. veebruar: 12 km fartlekki, painustusharjutused, kangiga rebimine

T. 8. veebruar: soojendus 1,5 km, 300 m + 400 m + 500 m + 600 m + 500 m + 400 m + 300 m + 400 m + 500 m + 600 m, lõikude vahel 2 minutit sörki, lõdvestus 1,5 km, venitusharjutused, painutusharjutused, rebimisharjutused kangiga

K. 9. veebruar: 9 km tempokross 39.40, rajooni teatevõistlused suusatamises 4×5 km I koht

N. 10. veebruar: 17 km 1:17.00

R. 11. veebruar: soojendus 2 km, 1000 m + 2000 m + 1000 m + 2000 m, lõdvestus 1,5 km, lõikude vahel 2 minutit sörki, harjutused kangiga rebimine

L. 12. veebruar: rajooni suusavõistlused 5 km 22.30 II koht

P. 13. veebruar: rajooni suusavõistlused 10 km 41.19 II koht

Veebruari võistlused: 26. veebruaril 1500 m 4.08,8 I koht, 27. veebruaril 3000 m 8.47,8 I koht.

Veebruaris kogunes 231 kilomeetrit, neljal päeval ei jooksnud

L. 4. märts: Riias võistlused 1500 m 4.14,4 I koht,

P. 5. märts: 3000 m 8.54,0

Treeninglaager Käärikul.

E. 6. märts: hommikul 3 km, õhtul 8 km

T. 7. märts: hommikul 3 km, õhtul 16 km kross, painutus-venistusharjutused, 250 m sammhüppeid.

K. 8. märts: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 2x (100 m + 200 m + 300 m + 400 m +500 m + 400 m + 300 m + 200 m + 100 m), lõdvestuseks 1,5 km, korvpall

N. 9. märts: hommikul 3 km, õhtul 20 km kross, pärast jooksu 7 x 60 m kiirendused

R. 10. märts: hommikul 3 km, õhtul 10 km tempokross 41.00

L. 11. märts: hommikul 3 km, õhtul 13 km kross

P. 12. märts: hommikul 3 km, õhtul 6 km

Alates sellest treeninglaagrist alustasin hommikul jooksmisega. Aeg oli selleks küps. Tõusin hommikul kell 6, seejärel jooksin 3 kilomeetrit. Läksin jalgsi kooli 4,5 km. Õhtul pärast trenni jälle sama palju koju. Märtsis jooksin 333 kilomeetrit, kõik päevad käisin jooksmas.

Aprill
Murrang Euroopa tippu

Treeninglaager Elvas

E. 10. aprill: hommikul 3 km, õhtul 14 km kross 1 tund, Iga kolme minuti järel 200 m kiirendused.

T. 11. aprill: hommikul 6 km, õhtul 3 km, 15 x 145 m mäkke ja 3 km

K. 12. aprill: hommikul 4 km, õhtul 3 km soojendus, 5 x 2000 m (7.30) maastikul, lõdvestus 3 km

N. 13. aprill: hommikul 3 km, õhtul 40 minutit 8 km, venitusharjutused

R. 14. aprill: hommikul 4 km, 4 x [400 m (1.12) + 500 m (140-1.45) + 400 m (1.12)], lõikude vahel 2 minutit sörki, lõdvestus 3 km

L. 15. aprill: hommikul 4 km, õhtul 22 km kross 1:40.30

P. 16. aprill: hommikul 4 km, õhtul puhkus

23. aprillil toimus Kišijovis Pravda kross. Selle võistlusega murdsin ma end Euroopa noorte absoluutsesse tippu. Võitsin 3000 m krossijooksu. Suutsin kogu distantsi hoida head positsiooni 4-6. 200 meetrit enne lõppu tundsin endas piisavalt jõudu, et jooks ära võita. Moskva esindaja Beklemešev sai minult rinnaga ära. Võistkondlikus arvestuses tulin koos Ülo Kriisaga võitjaks ja tõime Iisaku kooli suure rändkarika. Palju osavõtjaid, 15 liiduvabariiki ehk nüüd 15 riiki. 40 aastat tagasi, kui jõudsid NSVL tippu, siis olid ka Euroopa tipus.

Aprillis tuli kokku 366 km, ainult ühel päeval ei jooksnud.

E. 15. mai: hommikul 3 km, õhtul 17 km fartlekki 1:20

T. 16. mai: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 3 x 100 m (13,4 s), 8 x 200 m (30,0 s.) + 2 x 100 m (13,4 s.), mõned stardid pakkudelt

K. 17. mai: hommikul 3 km, õhtul 10 km tempokross 37.55

N. 18. mai: hommikul 3 km, õhtul soojendus 2 km, 4 x [400 m (1.08) + 600 m (1.47)] + 400 m (1.08), lõikude vahel 2 minutit sörki, lõdvestus 1,5 km

R. 19. mai: hommikul 3 km, õhtul 15 km kergelt

L. 20. mai: rajooni spartakiaad 100 m eeljooks 11,6, finaalis 11,7 II koht, 1500 m 4.04,9 I koht, sirgel tugev tuul

P. 21. mai: soojendus 2 km, 3000 m 8.37,6 I koht ja Eesti rekord, tugev tuul

27. mail võitsin Riias 1500 m jooksu ajaga 3.55,0. Mais jooksin kokku 344 km, ühel päeval ei jooksnud.

Treeninglaager AserisAseri treeninglaagris harjutasin hommikul teatejooksu, sest mind pandi 4 x 100 m teatejooksu ankrumeheks. Boss veel ütles, et sulle annan kergema ülesande, joosta viimased 100 meetrit.

E. 5 . juuni: hommikul 2 km, päeval soojendus 2 km, 6 x 40 m teatejooks + 3 x 60 m (6,7 s.), õhtul soojendus 2 km, 6 x 200 m (28,8 s.) + 3 x 100 m (12,1 s.), lõdvestus 1,5 km

T. 6. juuni: hommikul 2 km, päeval soojendus 2 km, üks tund heiteid-tõukeid, õhtul 12 km 52 minutiga, 350 m sammhüppeid.

K. 7. juuni: hommikul 2 km, päeval soojendus 2 km, 6 x 50 m teatejooks, õhtul soojendus 2 km, 7 x 300 m (47 s.), 3 x 100 m paigalt

N. 8. juuni: hommikul 2 km, puhkus, 6 km

R. 9. juuni: hommikul 2 km, päeval soojendus 2 km, 6 x 40 m teatejooks + 3 x 60 m, lõdvestus 1,5 km, õhtul soojendus 2 km, 2 x [800 m (2.20) + 1200 m (3.40) + 800 m], lõikude vahel sörk 2 minutit, lõdvestus 1,5 km

L. 10. juuni: hommikul 2 km, õhtul 14 km kross 1 tund

P. 11. juuni: hommikul 2 km, õhtul puhkus

Juunis 257 km, jooksin kõik päevad.

Võistlused:

17 . juuni 2000 m 5.28,6 vabariigi rekord

28. juuni 800 m 1.55,4 isiklik rekord

28. juuni 4 x 100 m tühistati

29. juuni 3000 m 8.34,4 varaiigi rekord

Juuli
Aasta tähtsaim võistlus Kiievis

E. 10. juuli: hommikul 2 km, teatejooksud, soojendus 2 km, 4 x 400 m I koht aeg 50,3, suur Rootsi 400 m 50,2 I koht, lõdvestus 1,5 km

T. 11. juuli: hommikul 2 km, õhtul soojendus 6 km 30 min.

K. 12. juuli: hommikul 2 km, õhtul soojendus 2 km, 6 x 400 m (62,2; 62,7; 60,6; 62,8; 61,6; 60,6), lõdvestus 2 km

N. 13. juuli: hommikul 2 km, õhtul soojendus 4 km

R. 14. juuli: hommikul 2 km, õhtul soojendus 2 km, 400 m 50,5 I koht, pärast võistlust 6 x 400 m, lõdvestus 1,5 km

L. 15. juuli: hommikul 2 km, õhtul 12 km 50 min.

P. 16. juuli: hommikul 2 km, H 2 km soojendus, 6 x 100 m, 1 km lõdvestus, õhtul soojendus 2 km, 2 x (300 m + 400 m + 500 m + 400 m + 300 m), lõdvestus 1,5 km

Juulis toimus minu jaoks selle aasta kõige tähtsam võistlus Kiievis – üleliiduline koolinoorte spartakiaad. +22 soojakraadiga esimene start 3000 m. Arvasin, et kõige suurem võimalus kuld võita on just sel distantsil. Aga ei, kaotasin venelasele Sintsovile. Tema aeg 8.29,6. Jäin teiseks ajaga 8.33,6. Päev puhkust vahele ja siis 1500 meetri eeljooks, milles sain teise koha ajaga 4.01,8 ning pääsesin edasi finaali. Finaal toimus 25. juulil. Venelased panid esimesel ringil hirmsa tempo peale, läbides ringi 56 sekundiga. Vahe nendega kärises üsna suureks. Säilitasin rahu ja lasksin neil ees minna. Lõpus võitsin jooksu kindlalt. Ma ei tea, miks mu 3000 m jooks oli nii kahvatu, et kaotasin. See kaotus jäi hinge.

Nüüd tulid treenerid välja ideega, et ma pean startima järgmisel päeval 4 x 400 m teatejooksus. Mitte keegi ei küsinud minult, millises seisus on mu jalad. Nelja päeva jooksul tegin kolm starti. Koondises ei olnud ühtegi massööri. Taastumist mittemingisugust. TSIKi korjati üle Eesti kokku sprinterid, kellel olid kõik võimalused olemas, sealhulgas kolm korda päevas tasuta toit. Ma jõin pärast trenni lõpetamist kraanivett. Selleks, et jõuaksin 4,5 km koju käia, andis ema mulle kaasa saia raha. Läksin poest läbi, sõin pool saia ära ja siis koju.

Päev varem käis mööda tuba ringi Indrek Tinn. Viljandimaa noormees tagus rusikat püsti ja hõiskas: “Viimane kuld Eestisse.” Poiss oli optimist, kuid ta häälestas end võimsalt. Minu vastupidavus oli juba niivõrd hea, et üks 400 m ees või taga, mõtlesin. Jooksin viimast vahetust. Esimest jooksis Tinn, teist Laar, kolmandat Organov. Nad panid täiega. Sain pärast Ukrainat teatepulga teisena ja sel kohal ma ka lõpetasin. Jooksin oma vahetuse ajaga 49,2.

Juulis kogunes 222 kilomeetrit, kõik päevad jooksin.

ENN SELLIK

(järgneb)