Enn Sellik meenutab oma tegemisi noorteklassis, 2. osa

Sain treeningplaanid Bossilt (Manfred Tõnissonilt – toim.) kätte ning hakkasin harjutama. Bossil olid krossijooksu ja lõikude läbimise kiirused paika pandud. Nendest tuli rangelt kinni pidada. Ettemääratud ajast ei tohtinud kiiremini joosta. Pulssi pidin kontrollima pärast jooksu ja lõikude vahel. Järgmist lõiku võis alustada alles siis, kui pulss oli langenud alla 120 löögi minutis. Sain kehalise kasvatuse õpetaja käest stopperi, millega võtsin aega.

Maailma ühel kuulsamal jooksutreeneril Arthur Lydiardil oli kümme soovitust jooksjatele, neist viies kõlas nii: Nad mõistavad, et keegi ei tunne oma võimete piiri enne, kui on harjutanud kõvasti ja järjekindlalt. Iseenesest pole keegi vaimselt või kehaliselt ülivõimas. Olümpiavõitjaid tuleb kõikjalt vaid isikliku sitkuse ja pideva arendamise tulemusena. Kuues soovitus: Nad sihivad kõrgele. Nende treeningplaan on suunatud eelkõige võimalikult suure treenituse saavutamisele. Nad kasutavad vähemtähtsaid võistlusi vaid ettevalmistusena suurteks jooksudeks. Nad teavad, et ei võida mitte paremad sportlased, vaid need, kes on paremini ette valmistunud.

Pidasin treeningplaanist talvel edukalt kinni. Aastase treeninguga pääsesin rajooni koondisesse. Koolinoorte spartakiaad toimus Pärnus. Tegin kaasa 400 meetri, 800 meetri ja 1500 meetri distantsil. 400 meetri eeljooksus sain aja 55,3 ning pääsesin edasi finaali. Arvestades, et 800 meetri ja 1500 meetri jooksud olid veel ees, käksis Boss edasise võistlemise katkestada. Start tuli mul ideaalselt välja. Pärast 300 meetri läbimist sain eesjooksja kätte, kuid siis pidin rajalt ära tulema. Sellest oli muidugi kahju, sest oleksin hea aja lõpuaja saanud.

Enne minu 1500 meetri jooksu võistlesid A-klassi tüdrukud. Irina Bondartšuk lõpetas jooksu ajaga 4.23,7. Mul oli tõeline hirm, et järsku ma ei saagi temast paremat tulemust. Kaotasin 1500 meetri jooksu Paide poisile Hans Madissonile, kuid sain normaalse aja 4.11,7. Ma enam ei mäleta, mitmenda koha ma 800 meetris sain, kuid lõpuaeg tuli 2.03,8.

Augustis kutsuti mind noortekoondise treeninglaagrisse Käärikul. 1970. aasta 9. augustil toimus Tallinnas Eesti-Soome maavõistlus. 2000 meetri jooksjaid viibis laagris kolm. Treeninglaagris ei olnud ühtegi jooksutreenerit. Meie saatuse otsustasid treenerid, kes olid kesk- ja pikamaajooksust küll väga kaugel.

2. augustil korraldati meile katsevõistlus. Seda jooksu jälgisid kuulitõuke ja heitjate treenerid ning peatreener Erik Lillo. Läbisin 2000 meetrit ajaga 5.49,4. Mulle sai selgeks, et nädala pärast ma ei ole võimeline nii kiiresti jooksma. Treenitus oli veel nigel ja igal nädalal isiklikku rekordit ikka ei paranda. Kui kuulitõukes võib trennis sama palju tõugata kui võistlusel, siis jooksualadel ei joosta trennis kunagi nii kiiresti kui võistlustel. Olin koondise peatreeneris pettunud.

Minu tolleaegne nädala treeningplaan:

P. 2. august: soojendus 1,5 km, katsevõistlus 2000 m – 5.49,7, lõdvestus 1,5 km

E. 3. august: soojendus 1,5 km

T. 4. august: puhkus

K. 5. august: hommikul 5 km, õhtul soojendus 1,5 km, 6×200 m, vahele 200 m sörki, lõdvestus 1,5 km

N. 6. august: hommikul 4,5 km, õhtul soojendus 1,5 km, 7×200 m, vahele 200 m sörki, lõdvestus 1,5 km

R. 7. august: puhkus

L. 8. august: soojendus 1,5 km

P. 9. august: Eesti-Soome maavõistlus. Olin 2000 meetri jooksus ajaga 5.58,6 viimane. Soome poisid panid täiega. Kui ei oleks olnud nädal varem seda mõttetut katsevõistlust, oleksin teise koha pärast võidelnud. Viimaseks jäämist oli mul raske taluda. Päris häbi oli koju naasta. Teise koha sai Hannu Okkola. Läks palju aastaid mööda, enne kui ma krossijooksu MMil sain soomlaselt revanši võtta.

E. 10. august: puhkus

T. 11. august: soojendus 1,5 km, 9×400 m, vahele 400 m sörki, lõdvestus 1,5 km

K. 12. august: puhkus

N. 13. august: soojendus 1,5 km, 9×200 m ajaga 35,5, vahele 200 m sörki, 1,5 km lõdvestus

R. 14. august: 5 km

L. 15. august: 5 km

P. 16. august: soojendus 1,5 km, 13×200 m ajaga 35,0, vahele 200 m sörki, 1,5 km lõdvestus

E. 17. august: soojendus 1,5 km, 2×2,5 km+3 km, 1,5 km lõdvestus

T. 18. august: soojendus 1,5 km, 8×600 m ajaga 2.06, 1,5 km lõdvestus

K. 19. august: puhkus

N. 20. august: soojendus 1,5 km

R. 21. august: soojendus 1,5 km, 1500 m 4.20,0 I koht,  lõdvestus 1,5 km

L. 22. august: soojendus 1,5 km, 3000 m 9.16,0 I koht, lõdvestus 1,5 km. Olin usinalt trenni teinud. Bossi ennustus, et jooksen 3000 m alla 10 minuti, täitus.

Nädala treeningtsükkel detsembris 1970:

E. 21. detsember: 11 km kross ajaga 54.25

T. 22. detsember: soojendus 1,5 km, 3×100 m 16,5, 10×400 m 82 sekundiga, vahele sörk 400 m, lõdvestus 1,5 km

K. 23. detsember: 12 km krossi kestus 1 tund

N. 24. detsember: puhkus

R. 25. detsember: hommikul 2 km, õhtul 18 km krossi ajaga 1:30

L. 26. detsember: hommikul 2 tundi suusatamist, õhtul 8 km krossi

P. 27. detsember: puhkus

Minu isiklikud rekordid 1970. aastal (Enn Sellik oli siis 16-aastane – toim.):

100 m – 12,4

400 m – 55,3

800 m – 2.03,8

1500 m – 4.11,7

2000 m – 5.49,7

3000 m – 9.16,0

ENN SELLIK

(järgneb)