2022. aasta Australian Openil tundus loos Anett Kontaveidile soodne. Tänu eelmise hooaja võimsale lõpule oli eestlannal kuues asetus ja tema tabeliveerand andis põhjust unistada, et võib tulla ilus turniir. Aga siis tuli teises ringis vastu noor taanlanna Clara Tauson, kes jäi kahes setis kindlalt peale. Kontaveidi ja Tausoni teekonna alguses on päris palju sarnasusi, aga kui kõrgele suudab Tauson jõuda?
Tekst: Maarja Värv, ERR Fotod: Scanpix, Wikipedia
Mõlemad on (peaaegu) jõululapsed – Kontaveit on sündinud 24. ja Tauson 21. detsembril. Kui Kontaveit tuli 13-aastaselt läbi aegade noorimana Eesti meistriks, hakkasid teda saatma võrdlused Kaia Kanepiga. Ka Tauson tuli 13-aastaselt kõigi aegade noorimana Taani meistriks ja mitu aastat olid Taani meedias pealkirjad „Kas järgmine Wozniacki?“
Karjääri lõpetanud Kontaveit tegi mitmes mõttes Kanepi tulemused üle, jõudes maailma edetabelis teisele kohale, pääsedes esimese eestlannana WTA finaalturniirile ja võites kuus WTA turniiri, vaid slämmiturniiride arvestuses jäi ta Kanepile alla. Tausonil on aga veel suuremad kingad täita – Wozniacki oli 71 nädalat maailma esireket, võitis 2018. aastal Austraalia lahtised ja sai kokku 30 turniirivõitu. 22-aastasel Tausonil on praeguseks ette näidata edetabeli 14. koht ja kolm turniirivõitu.
„Mul pole võrdlemise vastu midagi, kuigi oleme üsna erinevad mängijad. Aga mõistagi on Wozniacki mulle suur eeskuju, sest ta on taanlanna ning nii vaimselt kui füüsiliselt väga tugev mängija, kes olnud maailma esireket,“ ütles 14-aastane Tauson enda ja Wozniacki võrdluse kohta. „Ma ei tunne, et võrdlemine paneks mulle pingeid peale.“
Onu mängis olümpial
Tauson on pärit väga sportlikust perekonnast – tema isa Sören oli professionaalne jäähokimängija ja ema Tine mängis tipptasemel käsipalli. Vanaisa Peter ja onu Christian tegelesid samuti jäähokiga, teine onu Michael Tauson oli aga tennisist, kes käis 1988. aastal ka olümpial.
„Kuna mu onu on endine ATP mängija, on kõik meie perekonnas tennist proovinud. Ta oli maailma 101. reket – halvim koht edetabelis,“ tõdes Tauson, kes lapsepõlves muid alasid ei proovinudki. „Tennis on ainus spordiala, millega olen tegelenud. Inimesed on tihti üllatunud, kui seda ütlen, sest tavaliselt proovitakse lapsepõlves erinevaid spordialasid.“
Tauson alustas tennisega kuueaastaselt. Ta käis isaga väljakutel kaasas ning kui lõpuks tal lubati natuke proovida, oli kohe ilmne, et tal on annet, Clara üllatas kõiki, kui kõvasti ta lapsena lüüa suutis.
Kümneselt läks Tauson tavakoolist sellisesse, kus tal võimaldati tennisele keskenduda. „Ma armastan tennist ja praegu on sport minu elus kõige tähtsam asi,“ väitis Tauson 14-aastaselt. „Mu elus polegi suurt midagi muud peale tennise. Kui see minult ära võtta, oleksin väga igav inimene.“
Kümneselt hakkas Tauson ka Tennis Europe’i turniiridel mängima, 14-aastaselt võitis ta settigi kaotamata noorte olümpiapäevadel kulla ning 16-aastaselt võidutses Austraalia lahtiste noorteturniiril ja tõusis juunioride maailma esireketiks.
Kuna perekond tegi otsuse lubada Tausonil tavakoolist ära tulla, pidi tema ema Tine ka ise panustama tütre haridusse. „Ema suhtleb õpetajaga igapäevaselt, uurib, mida peaksin veel tegema. Ja vanavanemad sõidutavad mind kooli ja trenni vahet,“ selgitas Tauson põhikooliõpingute ajal. Siis käis ta kahe trenni vahel kolmeks tunniks koolis, lisaks õpetas ema talle kodus ajalugu, bioloogiat, geograafiat ja usuõpetust.
„Claral läheb koolis hästi, õpetajad räägivad, et kui ta on koolis kohapeal, siis ta on alati väga hästi valmistunud ja keskendunud,“ rääkis toona Tine Tauson, kes ise kõhkles pikalt, kas peaks lubama tütrel varakult nii tõsiselt tennisele keskenduda. „Kaalusime pikalt, kui Clara kümneselt kolmandast klassist ära võtsime. Aga kuna ta sai minna spordikooli ja meil oli õpetajatega hea vestlus, otsustasime, et see on võimalik.“
Murdis 18-aastasena TOP50 sekka
Tausonil oli juba 14-aastaselt selge siht silme ees. „Minu tulevik tennises paistab väga ilus, eriti kui jätkan kõvasti treenimist. Kui see oleks minu otsustada, tahaksin mängida kõrgeimal tasemel, jõuda edetabelis viie sekka ja võita kõik slämmiturniirid,“ avaldas ta. „Mu suurim unistus on saada maailma esireketiks.“
Tausoni toonane treener Lars Christensen hoiatas, et kuigi tegemist on andeka neiuga, tuleb tal laiskusest üle saada. „Juba varakult oli näha, et Clara on tennisele eriliselt pühendunud ja tal on annet saada maailma parimaks mängijaks. Tema füüsiline ja tehniline võimekus on samal tasemel kui Wozniackil samas vanuses. Clara on teistest Taani juunioridest valgusaasta kaugusel. Tema ainus miinus on laiskus,“ nentis Christensen. „Tihti tuleb talle trennis jalaga tagumikku anda, piltlikult öeldes. Pean kogu aeg jälgima, et ta niisama ei istuks.“
Tauson tegi profitennises esimesed sammud 2017. aasta sügisel ITF-i karussellil ja juba sama aasta novembris võitis ta 14-aastasena esimese ITF-i turniiri. 2019. aastal asus ta treenima Belgias Justine Henini akadeemias ja aprillis tegi WTA debüüdi, kui sai vabapääsme Lugano turniiri kvalifikatsiooni. Tal õnnestus kohe ka põhitabelisse pääseda, aga kaotas seal avaringis. 2021. aastal jõudis ta 18-aastasena kolmel WTA turniiril finaali, võites neist kaks. Samal aastal murdis ta maailma edetabelis 50 parema sekka, aga siis panid vigastused – esmalt põlv ja seejärel selg – karjäärile põntsu.
„Olin väga noor ja võib-olla kõik juhtus nii mu keha kui vaimu jaoks liiga kiiresti,“ arutles Tauson tänavu kevadel. „Mul on olnud keerulised ajad, aga kui näen kas või korraks seda mängu, mida kunagi näitasin, annab see mulle lootust.“
Loe edasi Clara Tausoni kohta ajakirja Tennis sügisnumbrist!
