Spordikõrvaklappidega on mul alati väike dilemma: mis on olulisem – kas kuulata sportides oma keha, hingamist ja looduse hääli või anda lemmikmuusikaga sooritusele “vunki” juurde? Absoluutset tõde polegi. Vahel on parim vaikus, vahel aitab just muusika, kui keha või vaim on väsinud ja motivatsioon kipub kaduma.
Huawei FreeClip 2 on tehtud neile, kes tahavad kuulata heli, aga mitte end maailmast ära lõigata. Tegemist on avatud disainiga (open-ear) klambrikujuliste klappidega, mis ei lähe kõrva sisse, vaid kinnituvad kõrvalesta külge.
Sportimise juures on kriitiline, et klapid püsiksid kindlalt peas ja samas ei hakkaks pikema trenni jooksul häirima. Just siin tuli FreeClip 2 tugevus kõige paremini välja. Donatase hinnang on konkreetne: “Need on kõige mugavamad kõrvaklapid, mida olen kunagi oma peas kandnud.”
FreeClip 2 ei vii sind trenni ajal “suletud mullikesse”. See on avatud disaini suur pluss: saad kuulata muusikat või podcast’i, aga samal ajal kuuled ka ümbrust – liiklust, teisi liikujaid, raja melu. See on paljudes olukordades ka ohutuseseisukohalt oluline.
Donatasele meeldis eriti see, et klapid võimaldavad leida sobiva vahekorra väliskeskkonna ja klappidest tuleva heli vahel – tunned end rohkem kohal ja vähem “ära lõigatuna”. Heli ise oli meie kogemusel mugav ja hea kuulata. Tuleb lihtsalt arvestada, et open-ear klappide mõte ei ole täielik isolatsioon – need ongi loodud nii, et sa ei kaotaks kontakti ümbritsevaga.
Üks meeldiv üllatus oli žestidega juhtimine. Kõnesid sai vastu võtta noogutades ja kõnest keelduda / lõpetada pead raputades. Praktikas oli see päriselt kasutatav: ei pidanud sügavalt noogutama ega “hulluks raputama” – klapid said kiiresti aru, mida teha soovin. Lisaks oli klappe lihtne ühendada ning kasutusloogika jäi kiiresti käppa.
Donatase hinnangul peab aku väga hästi vastu: päeva jooksul ei pea eraldi muretsema, kas jõuab laadida, ning ka pikemal liikumisel (näiteks matk) saab rahulikult kuulata muusikat või podcast’e.
Välimus on FreeClip 2 üks suur eristuja. Donatas tõi tabavalt välja, et näiteks kuldroosad klapid on nii pilkupüüdvad, et neid võiks peole minnes kanda lausa kõrvarõngaste asemel. Värvivalik ja vorm annavad selgelt märku, et tootja on lisaks funktsioonile mõelnud ka stiilile.
Vähem sobib, kui sa:
otsid “täielikult suletud” tunnet ja maksimaalset isolatsiooni (open-ear loogika on teine).
Donatase kokkuvõte on lühike ja selge: Huawei on teinud väga õnnestunud komplekti nii tehnilises kui visuaalses mõttes.
Kõrvaklappe testis Donatas Narmont – spordiajakirjanik ja spordime.ee eestvedaja, ajakirjade Jooksja ja Tennis väljaandja ning Rapla Selveri Suurjooksu peakorraldaja. Tema jaoks loeb eelkõige, kuidas klapid päriselt trennis toimivad: kas püsivad kindlalt, on mugavad ja lubavad ümbritsevat keskkonda kuulda.
Teise vaatenurga lisasime naise kogemusena – keskendudes kandmismugavusele, kaalule, välimusele ja sellele, kui loogiliselt töötab igapäevane juhtimine (sh kõnede vastuvõtmine noogutusega ja lõpetamine pead raputades).
