„Minu jaoks aitab kõige rohkem see, kui liikumine on osa elustiilist. Motivatsioon tuleb ja läheb, aga kui oled enda jaoks ära otsustanud, et trenn lihtsalt käib su eluga kaasas, siis ei pea iga kord uuesti mõtlema, kas täna liikuda või mitte,“ rääkis Poom.
Kuigi sport on olnud Poomi elus pikalt olulisel kohal, on temagi kogenud perioodi, mil treeningud jäid tagaplaanile. Umbes pooleaastase pausi järel aitas tal uuesti alustada sõber, kes soovis jõusaalis käima hakata. Koos treenimine andis tõuke harjumuse taastamiseks ning regulaarse liikumise juurde naastes märkas Poom taas selle mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele enesetundele.
Pärast pikemat pausi võib tekkida soov kaotatud aeg kiiresti tasa teha ja koostada kohe ambitsioonikas treeningplaan. Poomi sõnul tasub aga alustada rahulikumalt. Esialgu pole oluline võimalikult suur treeningmaht, vaid see, et liikumine leiaks igapäevaelus loomuliku koha. Ka keha vajab uue või taastuva koormusega harjumiseks aega.
Samuti ei pea aktiivsema elu alustamine automaatselt tähendama jõusaali või jooksmist. Esmalt võiks mõelda, milline tegevus päriselt huvi tekitab. „Kui sulle on alati meeldinud mõnda spordiala vaadata või oled mõelnud, et midagi oleks lahe proovida, näiteks ronimist või jalgpalli, siis tasubki sellest alustada. Et mingisse tegevusse heas mõttes sõltuvusse jääda, peab see sulle endale päriselt meeldima,“ ütles Poom.
„Jõusaal ja jooksmine võivad hiljem olla hoopis toetavad treeningud, mis aitavad jõudu ja vastupidavust arendada. Samas mõnele teisele inimesele võivad seevastu paremini sobida just individuaalsed treeningud, mida on lihtsam töö, pere ja muude kohustuste vahele mahutada,” leidis Poom.
Uue algusega kaasnev motivatsioon ei püsi tavaliselt kogu aeg ühesugune. Poomi sõnul aitab tal järjepidevust hoida see, kui ta saab oma arengut jälgida ja varasemate tulemustega võrrelda.
„Andmetega tekib natuke selline mänguline moment – tahad järgmist tulemust näha või midagi natuke parandada. See on minu jaoks päris suur motivaator,“ rääkis ta.
Poom jälgib muu hulgas kehakaalu, energiatarbimist, und, taastumist ning jooksutreeningutel pulsitsoone. Mida eesmärgipärasemaks treening muutub, seda rohkem võivad sellised näitajad tema sõnul aidata mõista, kas areng liigub soovitud suunas ja mis seda mõjutab. Samas ei tohiks numbrid muutuda eesmärgiks omaette.
Kõige olulisemaks peab ta enesetunnet ning vaatab statistikat pigem selle toetamiseks. Igapäevase aktiivsuse, une, taastumise ja treeningute jälgimiseks kasutab ta praegu Huawei Watch GT 7 nutikella. Lisaks tavapärastele treeninguandmetele koondab kell une, pulsisageduse, HRV, aktiivsuse ja stressitaseme põhjal infot keha taastumise kohta ning kuvab füüsilise valmiduse skoori, mis aitab hinnata, kas päev sobib intensiivsemaks treeninguks või tasuks rohkem taastumisele keskenduda. Hommikune terviseülevaade aitab olulisemad näitajad korraga üle vaadata ning uneanalüüs annab täpsema pildi une kvaliteedist ja ülesehitusest.
Poomi jaoks on seadme juures praktiline ka kuni 21-päevane aku kestvus, mis võimaldab tervise- ja treeninguandmeid pikema aja vältel järjepidevalt koguda ilma sagedase laadimiseta.
Kõige sagedasem viga pärast pausi võib olla soov teha liiga palju ja liiga kiiresti. Poom soovitab alguses keskenduda sellele, et tekiks regulaarne harjumus, mitte võimalikult suur treeningkoormus. Ühest väga aktiivsest nädalast on vähem kasu kui mõõdukast rütmist, mida suudetakse hoida kuude ja aastate jooksul.
Enda keha eest hoolitsemist võrdleb Poom auto eest hoolitsemisega – ühe olulise erinevusega. Autot saab vajadusel vahetada, keha mitte. „Seda masinat on sul ainult üks. Tahad, et see oleks mugav, võimalikult kaua töökindel ja viiks sind punktist A punkti B,“ ütles ta.
Seetõttu ei pea regulaarse liikumise eesmärk olema rekordite püstitamine või välimuse muutmine. Sama hästi võib eesmärk olla soov tunda end igapäevaelus tugevama ja liikuvamana ning säilitada hea enesetunne ka aastate pärast.
